Soome analüütik: Türgi võib NATO-ga liitumist edasi lükata

Soome analüütik ei usu, et Türgi takistab Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga. Küll on aga võimalik liitumist edasi lükata.

Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu esitas teatud nõudmised NATO-sse pürgivatele Soomele ja Rootsile. Enne seda märkis NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et Türgi ei takista Soome ja Rootsi liitumist.

Tegelikkuses tähendab see, et Stoltenberg ei taha luua mingit täiendavat kriisiõhkkonda ja ilmselt tahab ta olukorda rahustada, leiab Türgile spetsialiseerunud Soome välispoliitika instituudi vanemanalüütik Toni Alaranta.

Teoreetiliselt võib Türgi isegi blokeerida Soome ja Rootsi liitumise – aga see on ilmselt rohkem teooria, leiab Alaranta. Blokeerimise asemel võib Türgi Soome ja Rootsi liitumist edasi lükata. Või vähemalt on Türgil selleks võimalus olemas, vahendab MTV.

Kõik NATO riigid peavad heaks kiitma NATO kandidaatriikide taotluse. Soome ja Rootsi puhul loodetakse protsess lõpule viia rekordajaga, kõigest 4–12 kuuga. Türgil on aga võimalus tuua lauale erinevaid siduvaid lepinguid ja nõudmisi, toob Alaranta näiteid tegevustest, mida Türgi saaks NATO-ga liitumise protsessi pikendamiseks ette võtta.

Tekib küsimus, miks tõstatas Türgi need küsimused alles nüüd, nö viimasel tunnil. Alaranta sõnul on põhjused erinevad. Türgi mängib omamoodi välispoliitilist mängu, kus ta püüab endale kasu saada. Milline see kasu on, see selgub alles tulevikus.

Alaranta sõnul kasutab Türgi oma eesmärkide saavutamiseks olukorda ära, et saavutada maksimaalne tähelepanu, seda eriti oma „julgeolekumuredele”. Rootsi ja Soome liitumist NATO-ga jälgitakse üle terve maailma.

PKK-teema on Türgi jaoks olnud igavene ning PKK-l on Euroopas, sealhulgas Rootsis ja Soomes toetus ja tegevus. Türgi tahab tähelepanuga tuua selle teema NATO-s esile.

Osalt on Alaranta sõnul Türgi vastuseisu põhjuseks Türgi ja USA omavahelised kehvad suhted. USA toetab kurdi rühmitust nimega Süüria demokraatlikud jõud, mille tuumikuks on PKK sõjaline organisatsioon. On selge, et Türgi tahab esitada väljakutse USA-le.

Lisaks on teemad Türgi relvaostud Venemaalt, Lääne relvaembargod Türgile… Türgi valitsus teeb kõik endast oleneva, et välja tuua kõik probleemid, mis neid selle protsessi käigus vaevavad, jätkab Alaranta Türgi-poolse survestamise põhjuste loetelu.

Alaranta sõnul on veel võimatu hinnata, kui kaua Türgiga „maadlemine” aega võtab. Tema sõnul võib juhtuda, et Türgi annab ühel hetkel järele. See on ohtlik mäng, sest see tekitab NATO-riikides vastuseisu Türgile. Samas on Türgi viimase aja avaldused olnud ühaegu nii üllatuslikud kui ka mitte. See on Türgi presidendi komme ajada riigi välispoliitikat – lääneriikidele väljakutseid esitades.

Mõned aastad tagasi sõimas Erdogan Merkelit ja sakslasi natsideks ning soovitas Prantsuse presidendil Macronil minna hullumajja ravile.

Kuigi Erdoganil on olnud soojad suhted Venemaaga, ei usu Alaranta, et Soome ja Rootsi teema on seotud Venemaaga. Türgi püüab olla iseseisev ja Venemaa asjasse ei puutu. Alaranta sõnul on Türgil ja Venemaal „komplitseeritud” suhted, nii nagu ka Türgil ja Läänel.

Türgi püüab Alaranta sõnul ehitada nö strateegilist autonoomiat, et paista välja võimalikult iseseisev ja sõltumatu. Praegu püüatakse välja näidata sõltumatust Läänest. Türgi püüab leida tasakaalu Venemaa ja Lääne vahel. See ei tähenda aga käskude vastuvõtmist Venemaalt.

Kommentaarid
(Külastatud 173 korda, 1 külastust täna)