Siseinfo: NATO-l on kavas suurendada oluliselt kohalolekut Ida-Euroopas, aga lahtine on, kuidas seda teha

NATO riigid pole omavahel kokkuleppele jõudnud, kuidas suurendada kohalolekut Ida-Euroopas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Üksmeel puudub selles, kas Venemaa nõrkus Ukrainas näitab, et ta ei suuda ohustada NATO idatiiva riike.

Küsimus on eri hinnangutes selle kohta, kuidas on kulgenud sõjategevuse esimesed kuud Ukrainas. Balti riigid ja Poola nõuavad täiendavaid üksusi oma territooriumile ja uusi võimekusi nagu õhukaitse, mis muudaks Venemaa sissetungi keerulisemaks. Teised poliitikud, eriti Prantsusmaalt ja Itaaliast aga kahtlevad, kas Venemaa kujutab lähiajal mõnele NATO riigile mingit ohtu, vahendab Washington Post.

Otsus tuleb ära teha Juuni lõpuks, mil NATO riikide juhid kogunevad tippkohtumisele Madriidis. Sellel kohtumisel peaks kinnitatama Soome ja Rootsi taotlused NATO-ga liitumiseks, eeldusel, et Türgi loobub oma vastuseisust. Laienemine suurendab oluliselt NATO võimekust idaosas.

Washington Posti käsutuses oleva NATO salajase sisedokumendi kohaselt pole välistatud Venemaa otsene sõjaline rünnak NATO liikmete vastu.

„Venemaa võib kiiresti koondada sõjalised jõud NATO idapiiri vastu ja rünnata allianssi lühikese sõja ja fait accompli’ga (tõlkes – olukord, mida ei saa tagasi pöörata),“ seisab dokumendis, milles tehakse ettepanek luua võimalused umbes 20 000-liikmelise diviisi suuruse kontingendi kiireks sisenemiseks igasse riiki, kui nad on ohustatud.

Teised riigid on ettevaatlikumad uute jõuliste kohustuste suhtes Ida-Euroopas, olles mures suurte kontingentide pärast, mis on kulukad ja tõmbavad väed teistest piirkondadest välja.

„Meil on vaja homme rahu saavutada, ärgem unustagem seda kunagi,” ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron eelmisel nädalal ajakirjanikele, hoiatades tegevuste eest, mis muudavad edaspidise koostöö Venemaaga võimatuks. „Peame seda tegema koos Ukraina ja Venemaaga ühise laua taga. Läbirääkimiste lõppemise määravad Ukraina ja Venemaa. Kuid seda ei saa teha eitades ega üksteist välistades, või isegi alandades.”

„Me pole Venemaaga sõjas,” märkis Macron eraldi sostsiaalmeedia sissekandes.

Ida-Euroopa liidrid aga ütlevad, et reageerimata jätmine oleks samasugune strateegiline viga nagu Lääne piiratud reaktsioon Venemaa 2008. aasta sissetungile Gruusiasse ja 2014. aastal Ukraina Krimmi poolsaare hõivamisele. See olid signaal Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et ta võib oma naabrite ründamisest pääseda, väidavad Ida-Euroopa ametnikud.

Veebruaris Ukrainasse tungides tegi Putin „selgelt valearvestuse mõnes põhilises asjas,” ütles Eesti välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. „Ta usub omaenda propagandat. Ta eksis [Ukrainas], ning ta võib eksida siin” NATO territooriumil ja veenda end, et Balti riikidesse tungimine ei too ülejäänud alliansi poolt kaasa suurt reaktsiooni, ütles Vseviov. Ta lisas, et see oleks viga, kuid Putin ei teeks seda viga, kui ta näeb sõjalist jõudu, mis on valmis vastu astuma.

Ida-Euroopa kaitse tugevdamine oli üks teema nädalavahetusel Berliinis toimunud NATO välisministrite kohtumisel, kus nõustuti jätkama kõnelusi sel teemal enne Madriidi tippkohtumist. Ida-Euroopa ametnikud näevad võimekuse kindlustamiseks võimalust just nüüd. Nad on mures, et Ukraina sõja lõppedes väheneb toetus sellele Lääne-Euroopas.

„Niipea, kui see läbi saab, on paljud meie partnerid Lääne-Euroopas üsna innukad naasma status quo ante (tõlkes – endise olukorra) juurde. Mõned deklaratsioonid ja üldine vaim, mida me praegu näeme, võivad lihtsalt kaduda,” ütles üks ametnik, kes sarnaselt teistega soovis tundlikku teemat ja käimasolevaid läbirääkimisi arvestades jääda anonüümseks.

„Meile see ei meeldiks, sest usume, et Euroopa julgeolekus on toimunud oluline nihe,” ütles ametnik. „Usume, et tagasiteed enam pole.”

Kuigi enamik Ida-Euroopa riike ei oota peatset sissetungi, viidates asjaolule, et Vene väed on praegu Ukrainas hõivatud ja võtab tõenäoliselt aega pärast sõda ümber formeerumiseks, väidavad nad, et tugevamat jõudu idas on vaja selleks, et ei korduks see, mida Venemaa tegi Ukrainas.

„Peame nägema kõige enam ohustatud liitlaste julgeolekuprobleeme,” ütles intervjuus Tšehhi kaitseministri asetäitja Jan Havranek. Tšehhi on asunud vabatahtlikult juhtima uut NATO pataljoni naaberriigis Slovakkias, mis on haavatav, kuna jagab piiri Ukrainaga. Havranek ütles, et NATO kohalolek „peab olema muudetav ja arvestama praeguse julgeolekuolukorraga”.

Ida-Euroopa riigid, sealhulgas Balti riigid ja Poola, näevad ette suuri NATO vägede üksusi, sealhulgas kümneid tuhandeid sõdureid ja „toetavaid” üksusi, mis pakuvad õhutõrjet ja muud kaitset. Balti plaani kohaselt ei paikneks igas riigis alaliselt vägede täisdiviis, vaid sinna paigutataks eelnevalt nende tehnika ja NATO määraks igale riigile kriisi jaoks valmisolekuks tuhandeid lisavägesid. Washington Post on näinud ettepanekut, mille kohaselt oleks igas riigis pidevalt kohapeal ligikaudu üks NATO brigaad – umbes 6000 sõdurit, võrreldes umbes 2000-ga, mis oli enne veebruari.

„Kui te vaatate Venemaa strateegiat, siis kui te NATO vägesid kohapeal ei suurenda, ei suuda te vastu seista,” ütles kõrge Euroopa diplomaat.

Poolas on praegu enam kui 10 000 Ameerika sõdurit, võrreldes sõjaeelse 4500 sõjaväelasega, ja soovib, et edaspidi oleks veelgi rohkem.

USA ametnike sõnul valitseb NATO-s laialdane üksmeel selles, et idapoolsetelt riikidelt ei tohiks nõuda sissetungi peatamist enne, kui abijõud saabuvad. Kuid nad peavad suure hulga NATO vägede alalist paigutamist itta kulukaks ja kohmakaks, eelistades selle asemel luua tingimused – sealhulgas varustuse eelnev paigutamine, mereväeüksuste eelvalik ja uus juhtimisstruktuur, mis võimaldaksid NATO-l kiiresti suurendada kõige haavatavamate liikmesriikide kaitset vajaliku piirini.

USA kõrgem väejuht kindral Mark A. Milley ütles eelmisel kuul seadusandjatele, et ta pooldab Ida-Euroopasse alaliste baaside loomist ajutiselt paigutatud üksustega, et „et saavutada püsivuse efekt” ilma, et peaks kandma sõjaväelaste ja nende perede pikemaks ajaks ümberpaigutamisega seotud kulusid.

Bideni valitsus on juba suurendanud vägede hulka Euroopas umbes 60 000-lt enam kui 100 000-le vastuseks Venemaa mobiliseerumisele ja rünnakule Ukrainas, kuid paljud neist vägedest elavad tingimustes, mis ei ole pikemate missioonide jaoks jätkusuutlikud, magades ajutistes kasarmutes välivooditel.

Ida-Euroopa riigid nõuavad ka, et NATO loobuks ametlikult 1997. aasta NATO-Venemaa kokkuleppest, mis piirab alliansi alaliste baaside loomist Saksamaast ida poole vastutasuks Venemaa kohustusele säilitada rahu. Enamik alliansi ametnikke nõustub, et kokkulepe on tühine mitte ainult Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse, vaid ka seetõttu, et Kreml on paigutanud Venemaa väed Valgevenesse, mis on Leedu pealinnale Vilniusele väga lähedal.

Kuid mõned Lääne-Euroopa ja USA ametnikud ei soovi leppest loobuda, öeldes, et see on kasulik vahend NATO ja Venemaa vaheliseks edaspidiseks tegevuste koordineerimiseks ning blokk on juba piisavalt tugev, et Venemaad heidutada. Nad arvavad ka, et kokkulepe tugevdab stabiilsust, kuna see kinnitab NATO kavatsust mitte kunagi paigutada tuumarelvi Ida-Euroopasse.

Ühtlasi muretsevad Lääne-Euroopa ametnikud, et allianss pöördub ära teistest viimastel aastatel tekkinud ohtudest, sealhulgas terrorismist ja ebaseaduslikust rändest üle Vahemere, mis on Venemaast kaugemal, kuid Põhja-Aafrikale lähedal asuvatele riikidele nagu Hispaaniale ja Itaaliale rohkem muret tekitavad teemad.

„Me ei näe, et sõda Ukrainas oleks midagi, mis peaks tooma tähelepanu tagasi ainult kaitsele ja heidutusele Venemaa vastu,” ütles üks Lääne-Euroopa ametnik. „Kas Venemaa sellest tugevneb? Või nõrgeneb?”

Endine USA suursaadik NATO juures Ivo Daalder, kes praegu juhib asutust Chicago Council on Global Affairs, ütles, et Soome ja Rootsi liitumine võib märkimisväärselt tugevdada alliansi julgeolekut Põhja-Euroopas, lisades uue elemendi aruteludesse Balti riikide ja teiste idapoolsete liikmesriikidega, mis taotlevad heidutuse suurendamist.

Daalder ütles, et tema arvates teevad Madriidis kohtuvad NATO liidrid tõenäoliselt üldisema avalduse, millega kohustuvad tugevdama heidutus- ja kaitseinfrastruktuuri Ida-Euroopas, millele järgneb arutelu üksikasjade ja konkreetsete vägede jaotamise üle.

Ta lisas, et märkimisväärne samm oleks lubadus arendada paremaid raudteeühendusi ja muud infrastruktuuri, mis aitaks NATO-l hädaolukorras kiiresti reageerida.

„Ma arvan, et võetakse põhimõtteline kohustus NATO idatiival kohaloleku suurendamiseks,” ütles ta, sealhulgas õhu-, maa- ja merevägede osas. „See on oluline, sest NATO pole seda kunagi öelnud. See on suur muutus NATO poliitikas.”

Kommentaarid
(Külastatud 508 korda, 1 külastust täna)