Rootsi kaitseväe juhataja avalikustas, et Soome ja Rootsi tegid NATO-otsuse päev pärast rünnakut Ukrainale

Rootsi kaitseväe juhataja Micael Bydén avalikustas, et Soome ja Rootsi tegid ühise otsuse NATO-ga liitumise kohta juba 25. veebruaril ehk päev pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu.

Bydén ütles seda kohtumisel Soome presidendi Sauli Niinistöga. Bydén tunnistas, et see oli aeg, mil infot vahetati viisil, mida varem pole kasutatud ning kohtumised toimusid kohtades, kus varem pole oldud, vahendab Iltalehti.

NATO riikidega vahetati pärast seda luureinfot ja täpsustati operatiivset infot.

Kui Venemaa ründas neljapäeval, 24. veebruaril Ukrainat, said Soome ja Rootsi samal päeval kutse NATO virtuaalsele tippkohtumisele. See kohtumine toimus reedel.

Tippkohtumisel otsustas NATO kaasata Soome ja Rootsi MSI-koostööle (Modalities for Strengthened Interaction – tõlkes: Tugevdatud suhtluse viisid). See tähendab, et riikidel on võimalik saada NATO riikidelt kõige salajasemat luureinfot ja vastupidi.

Niinistö oli juba juba toona välja toonud MSI otsuse olulisust, mida võis mõjutada soov NATO-sse sisenemist avalikult mitte rõhutada.

Väejuht Bydéni hinnangut ei saa mitmeti tõlgendada: üks NATO-ga seotud olulisemaid samme astuti Soomes ja Rootsis vahetult pärast Venemaa tungimist Ukrainasse.

Niinistö ütles, et Soomel on olnud arutelud olulisemate NATO riikidega uute sõjaväeõppuste korraldamise osas. Niinistö sõnul on riigid olnud paindlikud õppuste korraldamisel. Tekkinud on vajadus õppuste hulka suurendada.

Praktikas tähendab Niinistö ja Bydéni jutt seda, et vähemalt Ameerika ja Briti üksused jõuavad suve jooksul koos soomlaste ja rootslastega õppustele. Ka Soome kaitseminister Antti Kaikkonen on kinnitanud, et kavas on korraldada täiendavad õppused.

Kommentaarid
(Külastatud 279 korda, 1 külastust täna)