Soome ja Rootsi tuleks kohe NATO-sse vastu võtta, märgib endine Briti välisminister William Hague. Muidu tuleks liikmelisus kinnitada 30 liikmesriigi parlamendi poolt, mis võtab aega mitu kuud.
Hague kirjutas väljaandes The Times, et Venemaa piiririikide NATO-ga liitumine on sõja olukorras sedavõrd erakordne, et see nõuab „poliitilist tahet” ja „juriidilist leidlikkust”, et laiendada garantiisid pakkuva 5. artikli tingimusi.
Hague lisas, et kaitse tuleks anda Soomele ja Rootsile ühe ööga, millele järgneb otsuse väljakuulutamine liikmesriikide pealinnades ning selle kiire kinnitamine.
Hague meenutas, et Vene president Vladimir Putin sõdis vastu Montenegro ning Põhja-Makedoonia astumisele NATO-sse. Arvatakse, et Putin oli 2016. aasta Montenegro võimupöördekatse taga, selle eesmärk oli kukutada läänemeelne valitsus.
Kui Putin oli vastu nii väikeste riikide liitumisele, siis võib arvata, mis kaasneb Soome ja Rootsi liitumisega, märkis Hague. Tema väitel ei näita miski muu nii selgelt Putini strateegia ebaõnnestumist kui Soome ja Rootsi liitumine.
Hague leiab, et Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga on suur geostrateegiline sündmus, mis kahekordistab NATO riikide ja Venemaa ühist piiri ning tõhustab Baltimaade kaitset. Arvatavalt reageerib Putin sellele agressiivselt.
Tuumarelvad paigutatakse ringi, piiriületuskohad suletakse, väeosad tuuakse piirile. Putin on väljendanud valmisolekut rääkida läbi isegi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kui see „provokatsioon” peatatakse. Ähvardused ja mõjutustegevus saavad olema ulatuslikud, märgib Hague.