Venemaa sõda Ukraina vastu on muutunud kurnamissõjaks. Sõja raskuspunkt on liikunud Ukraina idaossa, rääkis Rootsi riigikaitse kõrgkooli sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö.
Käihkö ütles, et Ukraina eesmärk on suruda vastane Harkivi linnast niipalju eemale, et seda ei saaks enam suurtükkidest pommitada. Harkiv on olnud alates sõjategevuse algusest Venemaa suurtükitule all, vahendab MTV.
Praegu pole teada, kui võimekas on Ukraina vasturünnakuid korraldama. Samuti on küsimus, kas Ukraina on võimeline pikemat aega vastu pidama, märkis Käihkö.
Käihkö ütles, et arvestada tuleb sellega, et Ukraina majandus kannab suuri kahjusid. Pikas perspektiivis on nii, et palju suurem Venemaa suudab sõdida kauem kui Ukraina.
Käihkö hinnangul on Venemaa peamine probleem praegu uute üksuste mobiliseerimine võitlusse. Putin ei kuulutanud võidupühal välja sõda ega üldmobilisatsiooni. Käihkö hinnangul võib Venemaa sellele vaatamata selle sõja võita.
Käihkö ütles, et kõik on võimalik ja Venemaa on teinud panused praegu Donbassi piirkonnale. Donbassis kontrollib Venemaa Ukraina allikate info kohaselt 80 protsenti territooriumist. Käihkö hinnangul on Lääne abi praegu Ukraina jaoks otsustav. See võib sisaldada paremat relvastust, mis Ukrainal on olnud või mis Venemaal on kasutada. See võib sõja käigu pöörata Ukraina jaoks soodsamasse suunda.
Käihkö sõnul uuritakse praegu infot selle kohta, et Venemaa on Ukrainast viinud inimesi laiali Venemaale laagritesse. Seal võetakse ukrainlastelt passid ja raha ära, mistõttu on sealt raske minema pääseda.
