USA andis luureinfot, mis aitas Ukraina vägedel lasta eelmise kuul põhja Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev Moskva. See on märk sellest, et USA valitsus on loobumas esialgu kehtestatud piirangutest Ukraina abistamisel.
Abi sihtmärkide leidmisel on osa USA poolt pakutavast sala-abist, mis hõlmab reaalajas luureinfo edastamist. See luureinfo sisaldab teavet Vene vägede liikumise kohta, mis tugineb USA analüüsil Vene plaanide kohta Ukraina idaosas Donbassis, vahendab New York Times.
USA valitsus on hoidnud Ukrainale luureinfo edastamise saladuses, seda kartusest provotseerida Vene presidenti Vladimir Putinit sõjategevust laiendama. Aga hiljuti otsustas USA valitsus saata Ukrainale raskerelvastust ja palus parlamendi luba 33 miljardi dollari eraldamiseks Ukrainale sõjalise, majandusliku ja humanitaarabi pakkumiseks. See näitab, kuidas on USA valitsuse seisukohad muutunud Ukraina abistamise osas.
Mõned USA ametnikud rääkisid, et Ukrainal oli endal info Moskva kohta, aga USA aitas seda kinnitada. Teised ametnikud rääkisid, et USA luureinfo oli otsustav, et Moskva põhja lasta.
USA luureinfo rollist Moskva põhjalaskmisel on varem edastanud infot NBC News.
Ukraina väed tulistasid 13. aprillil kaks Neptun-tüüpi raketti Moskva pihta, mis tõi kaasa tulekahju laeval ja selle uppumise. Räägitud on ka sellest, et laeval oli vananenud radarisüsteem, mis ei töötanud korralikult.
Ukraina ja USA allikate väitel aitas laeva tähelepanu hajutada sealsamas tiirutanud Türgi päritolu Bayraktari droon.
Vahetult pärast rünnakut laevale oli USA valitsus vait, keeldudes isegi kommenteerimast laeva tabamist. Viimastel päevadel on aga USA ametnikud andnud teada, et USA andis Ukrainale luureinfot mitme tunni jooksul enne Neptuni rakettide väljatulistamist.
Ametnikud ei avaldanud, millist infot konkreetselt edastati, aga nende väitel oli see enam kui lihtsalt laeva asukoha avaldamine Mustal merel, 65 meremiili kaugusel Odessast.
Laeva uppumine oli suur löök Vene poolele ja suurim kaotus Vene mereväele viimase 40 aasta jooksul.
Venemaa on seni eitanud Ukraina rakettide rolli Moskva uputamisel, väites, et ootamatult puhkenud tulekahju laeval tõi kaasa lahingumoona plahvatuse. Vene sõltumatute allikate väitel oli laeval hukkunud vähemalt 40 meeskonnaliiget ning 100 meeskonnaliiget said vigastada.
Bideni valitsus pole ametlikult kinnitanud, et USA luureinfo aitas Ukrainal laeva põhja lasta.
USA kaitseministeeriumi pressiesindajalt John F. Kirby-lt küsiti seoses asjaoluga, et samal ajal patrullis Musta mere kohal Itaalia Sigonella baasist väljunud USA luurelennuk P-8, millele Kirby vastas järgmiselt: „Nendel õhuturbemissioonidel lennanud Ameerika Ühendriikide mereväe P-8 ei andnud sihtimiseks teavet.”
Üks USA ametnik rääkis, et ukrainlased olid küsinud ameeriklastelt infot Mustal merel Odessast lõuna pool liikunud laeva kohta. USA oli kinnitanud, et see on Moskva ja edastanud selle koordinaadid. Pärast seda ründasid ukrainlased seda laeva. Ukrainlased olid laeva rünnanud ilma USA-d sellest teavitamata. Ametnik rääkis, et USA lihtsalt kinnitas Ukraina infot, aga teiste allikate väitel poleks Ukraina suutnud laeva rünnata ilma USA abita.
USA ametnikud on avalikult tunnistanud, et USA andis Ukrainale luureinfot juba enne Venemaa sissetungi 24. veebruaril ning seda on tehtud ka pärast seda. Samas pole need ametnikud kinnitanud, et USA luureinfo põhjal on tapetud Vene sõjaväelasi.
USA hinnang Vene sõjaplaani kohta võimaldas kaitseministeeriumi ametnikul eelmisel nädalal kinnitada, et Venemaa „on mitu päeva maas” esialgsest plaanist, seda seoses Ukraina vägede vastupanu ja Venemaa enda varustusprobleemidega.
Vene väed võivad alati plaane muuta, aga USA abi on võimaldanud Ukrainal vältida rünnakuid teatud piirkondades ja rünnata teistes kohtades.
Kuigi USA abi Ukrainale võib Venemaad provotseerida sõda laiendama, on president Joe Biden kinnitanud, et USA sõjaväelasi Ukrainasse ei saadeta ja lennukeelutsooni ei kehtestata. Samas on Bideni valitsus Venemaad hoiatanud, et Ukraina saab tuge USA-lt ja NATO-lt.
Ametnike väitel peab Moskva ise kalkuleerima, kas saab lubada endale suuremat sõda, eriti kui see võimaldab NATO-l sõtta otseselt sekkuda.
New York Times kirjutas kolmapäeval, kuidas USA luureinfo Vene vägede liikumise kohta on aidanud Ukrainal tappa Vene kindraleid. Neljapäeval tunnistas kaitseministeeriumi pressiesindaja Kirby luureinfo edastamist, aga ei laskunud detailidesse.
Kirby ütles, et Ukrainal on oma allikad ja luureinfo, mida kombineeritakse teiste poolt antud infoga, et sihtmärke tabada. „Otsuseid teevad nemad ise,” ütles Kirby, „ja tegutsevad vastavalt sellele.”
USA parlamendi julgeolekukomisjoni esimees Adam B. Schiff ütles neljapäeval intervjuus CNN-ile, et Bideni valitsus ei taha avalikustada luureinfo edastamist kartusest konflikti eskaleerida. „Me anname reaalajas luureinfot, et Ukraina saaks end ise kaitsta,” ütles Schiff, „ma arvan, et valitsus ei taha laskuda detailidesse, mida ja mis asjaoludel, aga me tahame olla kindlad, et Ukraina on edukas.”
Moskva oli aastakümneid Venemaa laevastiku au ja uhkus, mis tekitas aukartust. USA mereväe ametnikud, kes käisid Moksvat vaatamas USA ja Venemaa ühiste õppuste ajal 1990ndate aastate lõpus ja 2000ndate aastate alguses rääkisid, et Moskval on oma haavatavused. Laeval polnud piisavalt kontrollseadmeid, et likvideerida tulekahjusid.
Ametnikud märkisid, et ei näinud laeva koridorides ühtegi tulekustutit ega tuletõrjevoolikut. Ameerika laevadel on need olemas, mis võimaldab meeskonnal kiiresti reageerida.
Vene meedia andmetel plahvatas laeval puhkenud tulekahju tõttu laskemoon ning see kahjustas Moskvat. Ameerika ametnike väitel põhjustasid Neptuni raketid tulekahju, mida meeskond ei suutnud kustutada ning laev uppus enne sadamasse jõudmist.
USA andmetel oli Moskva juba vana laev, millest Vene merevägi oli soovinud vabaneda. See oli vana nõukogude-aegne ristleja. Ent sõjalaevade puuduses otsustas Venemaa laeva kasutamist pikendada. Moskva pealt tulistati Vene rünnaku alguspäevadel Ukraina Ussisaare pihta.
