Venemaa rünnak Ukraina vastu halvendab Soomes majanduskasvu väljavaateid

Euroopa ja Soome majandus kasvavad tänavu oluliselt aeglasemalt kui varem prognoositi. Soome sisemajanduse kogutoodang kasvab tänavu 1,5 protsenti, prognoosib rahandusministeerium 13. aprillil avaldatud majandusülevaates.

Soome majandus oli taastumas koroonakriisist, kui Venemaa tungis veebruari lõpus Ukrainasse. Vastuseks Venemaa rünnakule kehtestasid EL, USA ja teised lääneriigid Venemaale majandussanktsioonid. Sanktsioonide tulemusel on inflatsioon jätkuvalt kiirenenud, vähendades kodumajapidamiste ostujõudu. Sanktsioonid lõpetavad sisuliselt Soome väliskaubanduse Venemaaga, mis vähendab Soome tänavust majanduskasvu. Soome sisemajanduse koguprodukt (SKT) kasvab 2022. aastal hinnanguliselt 1,5 protsenti, 2023. aastal 1,7 protsenti ja 2024. aastal 1,5 protsenti.

„Soome majandus oli hea kasvuga. Venemaa sissetung Ukrainasse muutis väljavaated häguseks ja suurepärane seis asendus aeglustuva kasvu ja kiireneva inflatsiooniga. Pikemas perspektiivis avalduvad sõja mõjud majanduse ja ühiskonna struktuursetes muutustes,“ ütles rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Mikko Spolander.

Prognoos eeldab, et Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioonid jäävad kehtima veel pikaks ajaks. Samuti eeldatakse prognoosis, et koroonaepideemia leviku tõkestamiseks uusi piiranguid ei kehtestata, millel oleks negatiivne mõju majandusele.

Sõda pärsib maailmamajanduse arengut

Venemaa sissetung Ukrainasse avaldab maailmamajandusele suurt mõju, muu hulgas kahandab usaldust, tõstab energiahindu ja kiirendab inflatsiooni. Maailmamajanduse kasv aeglustub veidi üle 6 protsendilt 2021. aastal keskmiselt 3 protsendini aastas aastatel 2022–2024. Kaubavahetus kasvab aastatel 2022–2024 jätkuvalt ligikaudu 4,5 protsenti aastas.

Venemaa on sügavas majanduskriisis. Välisfirmad kolivad oma tegevust Venemaalt välja ja eksport kahaneb, sest lääneriigid piiravad Venemaalt energia importi. Import reageeris isegi tugevamini kui eksport. Maksesüsteemi piirangud takistavad majanduse toimimist. Kiire inflatsioon vähendab palgasaajate reaalsissetulekuid. Prognoosi kohaselt kahaneb Venemaa kogutoodang 2022. aastal 15 protsenti ja 2023. aastal 2 protsenti.

Euroala väljavaated on sõja tõttu kiiresti halvenenud. Energiaturu ebakindlusest tingitud hinnatõus ja nõrk kindlustunne majanduse suhtes mõjutavad euroala majandust rohkem kui muutused kaubavahetuses Venemaaga.

USA-s vähendab väga kõrge inflatsioon tarbijate ostujõudu ja aeglustab majanduskasvu. Koroonapandeemiaga seotud nakatumiste tõus Hiinas on toonud kaasa kokkuhoiumeetmed, mis takistavad tööstuslikku tootmist ja häirivad ülemaailmseid tootmisahelaid.

Avaliku sektori olukord hetkeks paraneb, aga hakkab siis halvenema

Ukraina sõja mõjud laienevad nõrgenenud majandusolukorra tõttu ka Soome riigi rahandusele. Samal ajal tugevdavad sõda ja kasvavad geopoliitilised pinged valmisoleku vajadust, tekitades kulutustele survet, millest osa on oma olemuselt püsivad.

Valitsus otsustas kokkuleppega suure valmisoleku- ja toetuspaketi kasuks, mis suurendab avaliku sektori kulutusi eelkõige lühiajaliselt. Keskpikas perspektiivis hakkavad varem otsustatud kaitseinvesteeringud ja aeglustunud majanduskasv riigi rahandust nõrgendama. Valitsussektori eelarve puudujääk väheneb aga lähiaastatel, enne kui hakkab keskpikas perspektiivis taas kasvama. Võlgnevuste langus mullu peatus ning võlakordaja hakkab mõõdukalt kasvama juba tänavu. Riigivõlg kasvab pikemas perspektiivis vananemisega seotud kulutuste, aeglase majanduskasvu ja kasvavate intressikulude tõttu.

Riigi jätkusuutlikkus on tänu heale tööhõive kasvule paranenud, kuid sõda ja selle tulemusena otsustatud meetmed kajastuvad ka jätkusuutlikkuse hinnangus. Riigi rahanduse pikaajaline struktuurne defitsiit on ligikaudu 2,5 protsenti SKTst ehk ligikaudu 7 miljardit eurot 2026. aastal.

Sanktsioonide lisandumine nõrgendab kasvu

Prognoosi järgi jäävad Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid kehtima veel pikaks ajaks. Suure tõenäosusega süveneb sõda Ukrainas nii, et kehtestatakse kõik mõeldavad majandussanktsioonid. Kui Venemaalt pärit tooraine ja energia kättesaadavus üldse lakkab, on sellel oluline mõju hinnatõusu kiirenemisele ja energia kättesaadavuse nõrgenemisele. See väljendub Soome ekspordinõudluse nõrgenemises nii otseselt kui ka euroala kasvu aeglustumise kaudu.

On oht, et Venemaa konfiskeerib Lääne varad ja tootmishooned ning jätkab isolatsiooni. Venemaa vastutegevus õõnestab usaldust ja kiirendab veelgi inflatsiooni. Tõusvad hinnad nõrgendavad kodumajapidamiste ostujõudu ja eratarbimine väheneb. Soomes nõrgenevad nii tootmine kui nõudlus ning nende taastumine võtab kaua aega.

Eelarve väljavaade on suure ebakindlusega ja riskid on peamiselt negatiivsed. Esiteks võivad Ukraina sõja tagajärjed olla ulatuslikumad kui praegu arvatakse. Teiseks võib koroonapandeemia põhjustada oodatust veelgi tugevamaid haiguslaineid, mis omakorda võivad vajada täiendavat tuge. Kolmandaks võib aasta alguses nähtud maksulaekumiste tugev kasv tarbijate ja ettevõtete kindlustunde järsu languse tõttu kiiremini vaibuda. Lisaks võib niigi kiire intressimäärade tõus veelgi kiireneda, mõjutades pikemas perspektiivis intressikulusid ja riigivõlga.

Investeerimiskeskkonna ebakindel väljavaade võib investeeringuid veelgi edasi lükata või takistada. Erainvesteeringute väljavaated võivad olla prognoositust suuremad, kui energiasektor investeerib sõltumatusse Venemaa fossiilkütustest.

Kommentaarid
(Külastatud 206 korda, 1 külastust täna)