Soome peaminister Sanna Marin puhkes nutma ja jutt katkes ajal, kui ta andis intervjuud väljaandele Ilta-Sanomat.

Marin ütles Kesäranta residentsis intervjuud andes, et Putin käitub Ukrainas täiesti arusaamatul viisil. Putini tegudel pole mõtet ega midagi inimlikku. Ta on näidanud kurjuse palet, ütles Marin.

Mõni hetk enne seda Marini jutt katkes ja nägu oli pisarais. Samasugune olukord oli esimesel koroonakevadel, kui Marin vastas küsimustele laste olukorra kohta.

Pildid ja uudised Vene vägede toorutsemise kohta Ukrainas on šokeerinud peaministrit niisamuti nagu kõiki teisi inimesi. Ta tunnistab, et süda valutab selle pärast, mis seal kõik toimub. Laste olukord, kõige haavatavamas olukorras inimeste olukord, Ukraina inimeste olukord. Sõja koledused.

Pärast hetke vaikust ütles Marin paljutähenduslikult: „Me peame kindlustama, et Soomes ei juhtuks kunagi midagi sellist nagu praegu Ukrainas või nagu varem Soomes on juhtunud.”

Soome juhtide jutust on välja tulnud, et president Sauli Niinistö, peaminister Sanna Marin ja olulisemad ministrid teatavad maikuus tõenäoliselt, et toetavad NATO-ga liitumist. Pärast seda antakse sellest parlamendile teada ja käivitub Soome ajalooline liitumisprotsess NATO-ga.

Vahepeal toimub liitumise arutelu Soome parlamendis ja selle komisjonides, et seisukoha saaks võtta erakonnad.

Marin ütles, et ei saa veel oma seisukohta välja öelda. Ta ütles, et peab õigeks, et seda teeb riigi juhtkond koos, kui on õige aeg. Vahepeal lastakse asja arutada parlamendis ja toimub dialoog Rootsiga. Soome sätib oma graafikut Rootsi järgi.

Parlamendi arutelu kestab tõenäoliselt maikuu keskpaigani. Tõenäoliselt ei tee ka Soome valitsus enne otsust, kui asi on parlamendis läbi arutatud, kuigi selline võimalus on olemas. Üks viivituse põhjus on Marini sõnul Rootsi. Seal on protsess Soomest aeglasem.

Marini sõnul on selge, et liitumisega kaasnevad ohud. Seetõttu on parem, kui Soome ja Rootsi lähevad edasi koos ja ühel ajal. See pole aga mingi nõue. Soome võib ka kiiremini edasi liikuda.

Rootsis valmib NATO-ga liitumise analüüs 13. mail. Rootsi on protsessi kiirendanud, et Soomele järgi jõuda. Rootsis on tekkinud mure pärast seda, kui tuli avalikuks, et NATO ei anna Soomele mingeid julgeoleku garantiisid enne liitumist. Varem on välja toodud, et Rootsil on sellised garantiid olemas.

Marini sõnul on mõned riigid nagu Suurbritannia pakkunud Soomele tuge selliseks nn halliks ajaks, kui taotlus liitumiseks on sisse antud, aga liikmeks pole veel vastu võetud. Soome NATO arutelu käigus on salastatud võimalikud ohud, mis võivad kaasneda liitumisprotsessiga. Küll on aga infot antud parlamendi liikmetele.

Marini sõnul ei anta infot ohtude kohta tavalistele inimestele, kuna tegemist on riigisaladusega, mida võidakse lugeda ka Soomest väljaspool. Marin ütles üldsõnaliselt, et ohud puudutavad hübriid-ja kübermõjutamist, õhuruumi rikkumisi ja piiride puutumatust.

„Kõik on võimalik,” ütles Marin, „aga me ei saa järgi anda hirmudele ja lasta mõjutada oma tegevust ja otsuseid. Me peame ilmutama ühiskonnana julgust ning tegema otsused Soome ja soomlaste julgeolekut silmas pidades nii praegu kui tulevikus. On võimalik, et juhtub midagi sellist, mida me ei osanud ette näha.”

Marin rõhutab, et kuigi riigi juhtkond käib kõik hoolikalt läbi ja valmistub kõigeks võimalikuks, tehakse otsused nende teadmiste pinnalt, mis on olemas. Tema sõnul ei ole riigi juhtkondki lõplikult tark. On palju asju, mida isegi riigi juhtkond ei tea. Püütakse valmis olla eri olukordadeks, aga sajaprotsendiline valmisolek pole võimalik. On palju selliseid asju, mida pole võimalik ette näha.

Soomes valmistutakse selleks, et Soome vastu kasutatakse sõjalist jõudu. Selleks on Soome juba valmistunud kaitsejõudude ülalpidamisega. Seetõttu on Soomes hoitud kaitsealast võimekust. Soome on alati olnud valmis selleks, et kõige hullemad stsenaariumid võivad teoks saada.

Marini sõnul ei saa Soome olukorda võrrelda Ukrainaga ka NATO-ga liitumise nn halli aja jooksul. Soome on pikaajaline Euroopa Liidu liige ja olnud NATO partner. Marini sõnul ei satu Soome samasse olukorda nagu Ukraina ja ta ei usu, et NATO laseb kandidaatriigi suhtes rakendada sõjalist jõudu.

Marini sõnul peab aga Soomes olema valmis selleks, et NATO-ga liitumise kinnitamine liikmesriikides võib venida pikemaks kui toimuvad Soomes järgmisel kevadel parlamendivalimised. Marin ütles, et ta ei usu, et nii läheb, ta loodab, et protsess saab olema kiire, ent mingit kindlust ei ole. Seetõttu tuleb arvestada, et liitumisprotsess võib venida pikemaks ja enne toimuvad valimised. Seetõttu on oluline, et vastused leitaks enne liitumist kõikvõimalikele küsimustele. On vaja olla kindel, et valimised ei tooks kaasa suunamuutust.

Kui Soome liitub NATO-ga, tuleb Marini sõnul ära otsustada, kes esindab Soomet tippkohtumistel, kas president või peaminister. Marinil endal pole tema väitel selles osas veel selget seisukohta. See on teema, mis tuleb samuti erakondade ja asutuste vahel selgeks vaielda. Soomet on NATO partnerina esindanud NATO tippkohtumistel president Sauli Niinistö.

President Niinistö on ajanud seni Venemaaga sõbralikke suhteid, aga pärast Ukraina sõda pole suhted Venemaaga enam endised. Samas tuleb Venemaaga asju edasi ajada, Venemaa on piirinaaber.

Soome liitumisporotsessi ajal NATO-ga on kerkinud esile ka pärast Talvesõda NLiiduga sõlmitud kokkulepe, mis on jätkuvalt jõus ja mis näeb ette tingimuse, et Ahvenamaale ei tohi rahu ajal paigutada sõjaväelasi ega relvastust ega saart relvadega varustada. Selle järele valvab Venemaa.

Soomel on siiski kohustus kaitsta saari sõja ajal. Kokkulepe ei defineeri täpsemalt sõja tunnuseid. Nüüd on küsimus, kas Soome peaks sellest kokkuleppest taganema pärast Vene-poolseid ähvardusi.

Marin ütles, et ta ei saa Ahvenamaa teemat kommenteerida. Kõik need küsimused on arutusel liitumisporotsessi ajal NATO-ga. Detailidesse aga Marin ei lasku. Ahvenamaa on autonoomne piirkond ja kui tehakse Ahvenamaad puudutavaid otsuseid, siis on oluline rääkida ahvenamaalaste ja Ahvenamaa juhtkonnaga.

Marin läheb ajalukku kui peaminister, kelle valitsemise ajal tabas Soomet järjest kaks erinevat, aga erakordset ja harvaesinevat kriisi. Kõigepealt ohustas inimeste elu ja tervist koroonakriis. Nüüd peab Soome oma julgeoleku olukorra üle otsustama.

Marini sõnul on töö olnud raske ja seda on olnud palju, aga selle jaoks ongi riigil olemas juhid. NATO suhtes on Marin optimistlik. Soomes on loodud protsess, kus kõik olulised asutused on otsustamisse kaasatud.

Soomes teevad praegu otsuseid põhiliselt nooremad poliitikud, kel pole nõukogude-aegse nn soometumise aja kogemust. Marini sõnul aga ei näe tema asja põlvkondade küsimusena, vaid pigem lähtuvalt Venemaa tegevusest. Seoses Venemaa rünnakuga Ukraina vastu. See on toonud kaasa julgeoleku olukorra muutumise nii Soomes kui mujal Euroopas. See on kõige olulisem põhjus, toonitab Marin. Tema väitel on tulnud otsustamise aeg.