Nüüd selge: USA president ikkagi tahab Venemaal juhtkonna välja vahetada

Kui algul püüdsid USA ametnikud tasandada president Joe Bideni väidet soovi kohta Venemaal juhtkond välja vahetada, siis nüüd seda enam ei tehta.

Kui Biden ütles 26. märtsil Varssavis USA sõduritele esinedes, et Vene president Vladimir Putin ei saa jääda võimule, siis teatas Valge maja kiiresti, et sellega ei mõeldud Vene valitsuse väljavahetamist.

Pärast teatas president Biden, et tema ei võta midagi tagasi ja tema arvates on Putin sõjakurjategija, kes tuleb vastutusele võtta. Eile esmaspäeval, 4. aprillil kinnitas Biden oma varem öeldut pärast seda, kui tulid välja pildid Vene sõjaväelaste poolt toime pandud koleduste kohta Ukrainas Butšas ja Trostjanetsis. Venemaa on süüdistused tagasi lükanud väitega, et need polnud Vene sõdurid, kes seda tegid, vahendab Newsweek.

„Te mäletate, et mind kritiseeriti selle eest, kui nimetasin Putinit sõjakurjategijaks,” ütles Biden eile Valge maja murul ajakirjanikele, „te nägite, mis toimus Butšas – ta on sõjakurjategija.”

President Biden ütles, et infot peab edasi koguma ja Ukrainat relvastusega varustama. Küsimusele, kas Putin ise peaks vastama nendele kahtlustustele vastas Biden, et ta tuleb vastutusele võtta.

Kuigi Bideni valitsus pole ametlikult kinnitanud poliitika muutust, näitab USA valitsuse tegevus, et esimest korda viimase 30 aasta jooksul soovib USA Venemaal valitsuse välja vahetada. Sellise muutuse tagajärjed pole teada, kuna need kaks riiki omavad 90 protsenti maailma tuumarelvadest.

USA sellisel tegevusel võib olla kaks tagajärge: esiteks on raske hoiduda järgnevatest sõjalistest sammudest Ukrainas nagu näiteks lennukeelutsooni kehtestamine. Teine tagajärg on see, et üha raskem on saavutada sõjas diplomaatiline kokkulepe. Praegu ei kujutaks enam keegi ette Bideni-Putini telefonikõne või kohtumist.

Moskvas peetakse suhete halvenemist Washingtoni süüks. Venemaa on andnud teada, et suhteid soovitakse säilitada, aga kui USA seda ei soovi, siis on see nende vastutusel. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov on öelnud, et Putini saatust ei otsusta mitte Biden, vaid Vene presidendi valib vene rahvas. Venemaal on samas Putini toetus kerkinud sõja käigus rekordkõrgele.

Venemaa liitlane Hiina on andnud mõista, et jutt Putini väljavahetamisest polnud lihtsalt keelevääratus, vaid USA tegelik soov Ukraina sõjas. Tahetakse lüüa kolm kärbest ühe hoobiga: – võimuvahetus, – nõrgenenud Venemaa ja – sõltuvam Euroopa.

USA on varem ajaloos korduvalt riikide juhtkondi vahetanud. Lisaks on USA-l majanduslikud ja diplomaatilised võimalused oma vaenlaste survestamiseks. Putinist sai veebruaris kaheksas riigipea, kelle suhtes on USA kehtestanud sanktsioonid. Sellel nimekirjas olid seni ainult neli juhti ametis riigi juhina, kui nende suhtes sanktsioonid kehtestati: Valgevene president Aleksander Lukašenko, Põhja-Korea juht Kim Jong Un, Süüria president Bashar al-Assad ja Venetsueela president Nicolas Maduro.

USA on andnud avalikult teada, et soovib Lukašenko, al-Assadi ja Maduro väljavahetamist. Siiani on aga kõik need juhid võimul.

Kommentaarid
(Külastatud 1,561 korda, 1 külastust täna)