Venemaa võib Ukrainas järgmisena kasutada massihävitusrelva – mida see tähendab?

Ukraina sõjas on üha enam hakatud rääkima massihävitusrelvade kasutamisest. Soome peaminister Sanna Marin ütles neljapäeval, et Venemaalt võib nüüd kõike oodata.

Marin ütles, et Venemaa on oma tegevusega näidanud, et sealt võib kõike oodata. Venemaa ei järgi mingeid rahvusvahelisi mängureegleid, millega riik on varem ühinenud, lisas ta.

Venemaa on teadaolevalt varem mürgitanud oma elanikke keemiarelvadega ja Nõukogude Liidus levis Siberi katk sõjaväelaboratooriumist, vahendab Helsingin Sanomat.

Milline on võimalus, et Venemaa kasutab massihävitusrelvi? Kas Vene president Vladimir Putin võib vajutada tuumanuppu või anda loa keemia- või bioloogiliste relvade kasutamiseks?

Veel jaanuaris oli Venemaa seotud kokkulepetega, mille kohaselt pole tuumasõda võimalik võita ja seda ei tohiks kunagi juhtuda. Veebruaris aga andis Putin korralduse viia tuumarelvad kõrgendatud valmisolekusse.

Soome riigikaitse kõrgkooli dotsent, õigusteaduste doktor Katariina Simonen ütles, et tema arvates oli tegemist hirmutamisega. Tema väitel olid Vene tuumarelvad kasutusvalmis juba ka enne seda. Venemaal oli eelmisel, 2021. aastal 6255 tuumalõhkepead, neist 1625 on kasutusvalmis.

Tuumarelvi on kahesuguseid: strateegilised ja taktikalised. Strateegilised tuumarelvad on tuumaraketid ja -pommid. Taktikalised tuumarelvad on väiksemad, lahinguolukorras kasutatavad relvad. Möödunud aastal oli Venemaal ligi 1900 taktikalist tuumarelva.

Nagasaki tuumapommi võimsus oli 21 kilotonni, kaasaegsete taktikaliste tuumarelvade võimsus on 100 kilotonni või üle selle. Näiteks 200-kilotonnise pommi plahvatus Aviano sõjaväebaasis Itaalias muudaks saastatuks terve Lääne-Euroopa.

Taktikaliste tuumarelvade kasutamist ei reguleeri ükski rahvusvaheline kokkulepe, kuna USA ja Venemaa tähelepanu on olnud strateegiliste tuumarelvade vähendamisel.

Dotsent Simoneni sõnul on murettekitav, et tuumarelvade piiramise lepingud on viimastel aastatel üksteise järel kehtivuse kaotanud. Varem keskmaa tuumaraketid Euroopast eemal hoidnud INF kokkulepe kaotas kehtivuse, kui USA selle 2019. aastal Donald Trumpi valitsemisajal lõpetas. Venemaa tegi sama.

Järele on jäänud paljud halvad variandid. Tuumariigid on alustanud relvastuse moderniseerimist. Samas puuduvad viited selle kohta, et Venemaa tahaks tuumarelva kasutada. Mingit „eksistentsiaalset ohtu” pole Venemaa jaoks näha.

Venemaad ilmselt ärritavad Poolasse paigutatud õhutõrjesüsteemid, millele võib paigutada tuumalõhkepead ja mille laskeulatus ulatub Moskvani välja.

USA president Joe Biden on hoiatanud, et Venemaa valmistub keemiarelva kasutamiseks Ukrainas. Keemiarelvade hulka loetakse ka inimeste kahjustamiseks ja tapmiseks mõeldud kemikaalid.

Simonen suhtub aga Bideni väidetesse teatud reservatsiooniga, sest USA on varem teatanud massihävitusrelvadest Iraagis. Keemiarelvade keelustamise organisatsioon OPCW andis juba 2017. aastal teada, et Venemaa on oma keemiarelvad hävitanud. Järgmisel aastal aga mürgitati Inglismaal närvimürgiga Novitšok Vene agentide poolt Sergei ja Julia Skripal. Vene julgeolekuasutus FSB kasutas Novitšokki ka 2020. aastal Kremli kriitiku Aleksei Navalnõi mürgitamiseks.

Venemaa kasutab endiselt keemiarelvi salaja. Mürgitamine aga pole sama mis selle kasutamine relvana. See tähendaks masstootmist, mida peaks sõja ajal suurendama.

Keemia- ja bioloogiliste relvade kasutamise varjupool on selle raske kontrollimine ja mõju ettearvamatus. Soome sõjameditsiini keskuse analüüsiosakonna juht professor Simo Nikkari rõhutab, et bioloogilised relvad on maailmas keelatud Genfi konventsiooniga 1925. aastal. Neid ei tohiks seega olla riikidel nagu Venemaa.

Nikkari sõnul on aga konventsiooni nõrk koht see, et selle täitmist on raske kontrollida, seda näiteks keemiarelvade koha pealt. Venemaa koha pealt ei saa öelda muud kui seda, et neil on kõrgel tasemel biotehnoloogilised oskused. Pole teada, et Venemaa oleks jaganud usaldusväärset teavet oma tegevuse kohta.

On olemas tõendeid selle kohta, et NSV Liit rikkus kokkuleppeid. 1979. aastal oli Sverdlovskis, praeguses Jekaterinburgis Siberi katku epideemia, mille tagajärjel surid paljud inimesed. Hiljem tuli välja, et haigus oli pärit sõjaväelaborist.

Siberi katk on professor Nikkari väitel klassikaline bioloogilistes relvades kasutatav haigusetekitaja. 2001. aastal suri USA-s 5 inimest, kes olid avanud Siberi katku sisaldanud kirjad.

Siberi katk ei nakka ühelt inimeselt teisele. Kas seda relva võib kasutada mõne inimese mõrvamiseks? Nikkari sõnul on see võimalus olemas.

Enamasti on bioloogilised relvad nakkushaigused, mille eesmärk on kahjustada või tappa inimesi, loomi või taimi. Tänapäeval muudab asja keerulisemaks biotehnoloogia areng. Regulatsioonid on ajale jalgu jäänud.

Juba hävitatud rõugete viirust säilitatakse maailmas vaid kahes laboris. Üks neist on Venemaal. Professor Nikkari sõnul oleks sellise haiguse teadlik ühiskonda lahti laskmine meeletu tegu. Nõnda võivad tegutseda vaid terroristid, mitte riigid. Sellise haiguse lahti laskmine oleks sama ohtlik nagu tuumarelv.

Venemaa on väitnud, et Ukraina kavandab bioloogilise relva kasutamist USA toel. Need süüdistused on aga tõendamata. Ukrainas on tavalised epidemioloogilised teaduslaborid, mida toetavad USA ja teised maailma riigid.

Maailma terviseorganisatsioon WHO on soovitanud, et Ukraina hävitaks neis laborites olevad haigustekitajad. WHO on hoiatanud, et need haigusetekitajad võivad juhuslikult valla pääseda. Selline võimalus on aga rohkem teoreetiline.

Kui aga kriisis tekkib olukord, kus elekter kaob ja labor hävib, siis on võimalus, et keskkond saastub. Praegu, mil Ukrainas on algamas kevadkülv ja paljude riikide varustatus viljaga sõltub Ukrainast, on võimalik ka taimede bioloogiline sabotaaž, millega peab arvestama.

Kommentaarid
(Külastatud 3,356 korda, 1 külastust täna)