Ukraina sõtta läinud soome mees kirjeldab oma elu vabatahtlikuna: Siiani olen elus

Ligi 30-aastane töötu soome mees Väinö otsustas minna vabatahtlikuna Ukraina sõtta. Ta teatas sellest oma vanematele, aga vanavanematele palus mitte rääkida, et säästa nende tervist.

Temast polnud algul midagi kuulda, aga elumärk saabus viimaks pühapäeva õhtul. Uudistes räägiti sel päeval hävitavast pommirünnakust Javorivi sõjaväeosale Lvivi lähedal. Üle 30 sõduri sai surma ja mitusada haavata, vahendab Helsingin Sanomat.

Kusagil seal oli ka soomlane Väinö. Temaga ei saanud pärast rünnakut telefoni teel enam ühendust. Lõpuks teatas Väinö: „Plahvatas lähedal, olen elus, rohkem praegu ei saa.”

Paari päeva pärast saadi Väinöga taas ühendust: „Hommikul kella viie ajal oli ootamatu rünnak. Jooksin aluspesus ilma saabasteta metsa. Raketid lendavad metsas üle peade. Kostavad plahvatused. Need olid päris lähedal.”

Väinö on ligi 30-aastane töötu soome mees, kel pole naist ega lapsi. Ta on otsustanud minna Ukrainasse sõdima. Ta elab üksi ridaelamus ühes Kesk-Soome asulas. Ta elab koos koeraga, aga viis koera tuttavate juurde ära.

Euroopa riigid suhtuvad Ukraina sõtta minejatesse erinevalt. Slovakkia on selle ära keelanud. Suurbritannia ja Taani aga pooldavad. Soome pole seda ära keelanud, aga inimestel ei soovitata Ukrainasse sõita. Soome kaitsevägi ei soovita Ukrainasse minna.

Praegu näib, et Ukrainasse on minemas rekordiliselt vabatahtlikke välisriikidest. Ukrainasse on suhteliselt lihtne pääseda igalt poolt Euroopast. Teine põhjus on pikk rinne Ukrainas ning Ukraina ise on kutsunud sõjalise väljaõppega inimesi tulema vabatahtlikena appi.

Vabatahtlikena Ukrainasse sõita soovijad suhtlevad Soomes omavahel Ylilauta kommentaariumis ning salastatud kanalil Discordis, mis on algselt mõeldud veebis mängijatele suhtlemiseks. Omavahel suheldes kasutatakse hüüdnimesid. Oma isik avaldatakse vaid neile, keda usaldatakse.

Kontaktide kaudu jagatakse ka varustust, näiteks Väinö sai ühe anonüümse isiku käest omale mitusada eurot maksvad kaitseprillid. Soomlasi on läinud Ukrainasse sõdima arvatavalt kümmekond, aga kokku on välismaalastest vabatahtlikke Ukrainas 20 000 ringis.

Soome kaitsepolitsei pole Ukrainasse läinud vabatahtlike arvust teadlik. Kaitsepolitseid huvitaks minejad vaid siis, kui nad oleks seotud mõne äärmusliku rühmitusega ja tahavad seal omandada sõjakogemusi. Kaitsepolitsei Supo hinnangul on aga selliste minejate hulk väga väike. Supo on seisukohal, et välismaal sõdimine võib aidata kaasa radikaliseerumisele.

Soome välisministeeriumil pole samuti vabatahtlikuna Ukraina sõtta läinud soomlaste arvu kohta infot. Praegu pole aga teada, et mõni soomlane oleks saanud Ukrainas haavata või surma.

Enne Ukraina sõtta minekut mõtles Väinö palju surma peale. Ta pani oma elamisse maha jäänud võtmetele külge sildid, et oleks teada, mis võti kuhu läheb. Kodu võtme andis ta emale, kes on talle kõige lähedasem inimene. Kui ema kuulis Väinö otsusest, siis ei olnud ta vastu. Kõige suurem hirm on aga see, et poeg tuuakse tinakirstus tagasi.

Ema teadis, et poeg läheb igal juhul, isegi siis, kui ta on vastu. Ema aga ei olnud vastu. Enne minekut jättis Väinö emaga hüvasti. Käidi saunas, söödi makaronirooga ja soolakurki. Väinö palus emal teha temast videoid tema toimetuste juures, et ema saaks neid vaadata, kui poeg enam tagasi ei tule. Oma testamendis kirjutas Väinö, et kui ta sureb, siis võiks tema sünnipäevadel laulda tema mälestuseks laule Finlandia ja Oi kallis Suomenmaa.

Väinö jättis emale mälestuseks oma tarkusehambad, et need saaks panna kirstu, kui temast muud midagi järele ei jää.

Miks otsustas Väinö minna sõtta? Ta on selle peale palju mõelnud. Ta ütleb, et on vastu Venemaa suurriiklikule poliitikale, süütute inimeste tapmisele ja sõjakuritegudele. Lõplik otsus sündis, kui teleris näidati, kuidas Venemaa pommitas tsiviilobjekte. See tundus nii vale, et Väinö otsustas anda enda võimekuse Ukraina käsutusse. Ühtlasi palus Ukraina president Volodõmõr Zelenski appi välismaa võitlejaid. Väinö ütles, et tahab takistada võimalikult palju Vene reservistide tegevust ning hävitada vaenlase relvastust, et Ukraina inimesed saaksid elada vabaduses.

Väino on uurinud sõja ajalugu ja leiab, et kui Venemaal õnnestub Ukraina vallutamine, siis on oht ka Soome jaoks. Ta leiab, et nii Ukrainal kui Soomel on ühine vaenlane. Väino sõnul on ta tänulik neile võõrvõitlejatele, kes kaitsesid Soomet talve- ja jätkusõjas. Ta tahab talitada samamoodi.

Teine põhjus, miks Väinö on otsustanud minna sõtta on see, et ta pole leidnud omale kohta ühiskonnas. Soome tundub tema jaoks liiga liberaalne, ta pooldab karmimaid põhimõtteid. Kaks aastat tagasi elas ta kevadtalvel 35 päeva üksi metsas. Ta magas autos ja telgis. Ta pani kogemused päevikusse kirja. Ta hakkas lugema Piiblit ja muutus usklikuks.

Viimasel ajal on Väinö kaotanud elu mõtte. Tema elukoha lähedal pandi tehas kinni ja ta jäi töötuks. Tal pole palju sõpru. Väinö tunnistab, et ei karda surma. Ta usub hauatagusesse ellu.

Väinö sõnul ta teab täpselt, kuhu läheb. Sõda on põrgu, aga ta otsustas ikka minna. Ta teab, et võib sõjas surra või invaliidistuda. Ja isegi kui jääb ellu, saab sõjas eluaegse trauma.

Välismaalastest vabatahtlikke, sealhulgas soomlasi on viimastel päevadel Ukrainast palju tagasi saadetud. Sinna on läinud sõdima selliseid inimesi, keda Ukraina ei soovi. Kõigil pole sõjalist ettevalmistust ning motiivid võivad olla sobimatud. Samas on vastu võetud ka neid, kel pole sõjalist ettevalmistust.

Soome teadlase Juha Saarineni sõnul on paljudel vabatahtlikel liiga romantiline ja idealiseeritud ettekujutus sõjast. Oht on aga suur: surm, haavata saamine, vaimse heaolu langus ning vangi langemine. Konfliktipiirkonnas reaalses olukorras saab paljudel idealism otsa.

Soome peaprokurör Raija Toiviainen räägib, et sõjas osalemise eest võidakse esitada süüdistus kuriteos inimsuse vastu. Soome seadus samas teise riiki sõdima minemist ei keela. Inimene, kes sõtta läheb, peab aga alluma sõja reeglitele.

Sõjakuriteod on näiteks tsiviilisikute ja sõjavangide tahtlik tapmine, piinamine ja ebainimlik kohtlemine ning bioloogiliste relvade kasutamine. Soomes on sõjakuritegusid kohtus menetletud 2007. aastal, tookord seoses Süüria sõtta läinud vabatahtlikega. Mehi süüdistati tookord terrorismiga seotud kuriteo ettevalmistamises.

Kohus aga süüd terrorismis ei leidnud. Kohtu hinnangul ei olnud süüdistamiseks piisav põhjus see, kui inimene otsustas vabatahtlikuna sõtta minna. Terrorismi kohta aga tõendid puudusid.

Kas inimene saab juhuslikult toime panna sõjakuritegusid? Toiviainen räägib, et sõjakuriteod on tahtlikkust eeldavad teod. Praktikas võidakse aga kaaluda vastutust seoses ülemuse käsu täitmisega.

Soome mehe Väinö reis sõtta algas bussipeatusest, kuhu ta sõitis oma ema väikse autoga. Ema läks hiljem ise autole järele. Kohalikus bussis on palju koolilapsi, põllud on lumised. Väinö tunnistab, et vaatas maastikku nüüd hoopis teise pilguga.

Teist bussi oodates ostis ta R-kioskist paki suitsu ja ühe telefoni kõnekaardi. Reis jätkus Onnibusi bussiga Helsingisse. Heliseb telefon, helistajaks on mees, kes lubas talle tuua Kamppi keskusse varustust.

Väinö minekust sõtta on rohkem teadlikud tema veebisõbrad kui päriselu sõbrad. Ta andis sellest Ylilauta portaalis avalikult teada. Pärast seda on Väinö saanud kaasa võtmiseks mitmeid kingitusi.

Väinö parandas oma ettevalmistust treenides kuus korda nädalas. Ta on läbi teinud sõjaväe ajateenistuse. Pärast Kamppi keskust on ees veel üks koht Soomes – Helsingi-Vantaa lennujaam. Lennujaama turvakontrollis võetakse tema käsipagasist välja meepurgid, kuna vedelikke ei tohi lennukisse kaasa võtta. Muidu läks kõik hästi.

Väinö tunnistas, et ei teadnud, kuhu ta lõpuks satub. Kui talle öeldi, et sõtta pole vaja minna, ütles ta, et ei ole vaja, aga ta ikka läheb. Kell 16.50 väljus lennuk Varssavisse. Väino jäi Poolas ootama teisi soomlasi. Koos ületati Ukraina piir.

Helsingin Sanomat on hoidnud Väinöga kontakti. Ta räägib, et võeti koos mitme teise soomlasega vastu Ukraina sõjaväkke. Soomlaste asukoht ja arv pole aga teada. Väino on sõlminud lepingu kuni sõja lõpuni. Seda lepingut saab lõpetada vaid erijuhtudel, aga tal on luba koju naasta.

Kommentaarid
(Külastatud 3,461 korda, 1 külastust täna)