Soome välispoliitika instituudi juht Mika Aaltola leiab, et sõja järgmises faasis kasutatakse rohkem kaugpommitamist Venemaa poolelt. Venemaa ei liigu edasi enne, kui kõik on eelnevalt teel maatasa tehtud.
Aaltola sõnul kasutatakse edaspidi suurema purustusjõuga relvi ning selle eesmärk on murda vastase võitlustahet. Ukrainlased ei näe enam vaenlast ja vaenlase tanke, vaid rakette, pomme ja miine, sealhulgas keelatud relvi nagu fosforpomme, vahendab Iltalehti.
Sõdades on varem nähtud nn kurnamissõja faasi. Venemaa jaoks pole lähikontaktide sõda seni edu toonud, rääkis Aaltola. Kasutatakse massihävitusrelvi ja pommitatakse ulatuslikumalt. Venemaal lihtsalt saavad otsa täppispommitamiseks mõeldud relvad. Sõda on juba jõudnud edasi verisemasse faasi ja Venemaa ei liigu edasi enne, kui kõik on eelnevalt teel maatasa tehtud. Venemaa ei kasuta linnalahinguid, vaid hävitab linnad.
Aaltola sõnul on näha, et sõjategevus areneb järgnevatel nädalatel sellises suunas. Venemaa on juba sõjas niipalju kaotanud, et ei saa enam kaotusi kanda ilma, et võitlusvõime kannatab.
Aaltola sõnul oleks ajutine vaherahu vajalik selleks, et väeosad saaksid uuesti relvastuda. Kõik sõltub aga sellest, kuidas areneb tegevus lahinguväljal. Kui ukrainlased saavutavad edu, siis pole nende jaoks vaherahu vajalik.
Samal ajal valitseb Ukrainas humanitaarne hädaolukord, kuna tsiviilohvreid on väga palju. Ukraina jaoks on tsiviilohvrid ja kaitsevõime kaalukausil.
Aaltola väitel jäi Venemaa Ukrainas jänni, kuna logistika oli kehv ja varustatus kannatas. Ukraina ründas Vene logistilist poolt. Venemaa kaotused on ulatuslikud: tuhanded hukkunud ja hävitatud tehnika. Ukraina õhujõud on jätkuvalt tegevuses ning pärast kuu aega kestnud sõda suurriigi vastu on Ukraina jätkuvalt teovõimeline. Ukrainlaste kaitsetahe on suurem kui Venemaa algselt eeldas. Kõige suurem vahe kahe poole vahel ongi kaitsetahe. Paljud Vene sõdurid ei teadnudki sõja alguses, et käimas on sõda.
Edaspidi on näha, kuidas suudab Ukraina pool end vaenlase vastu kaitsta suhteliselt kerge varustusega. Venemaa jaoks on olnud üllatus ka Lääne ühtsus. Vene luure eksis ja see on seda kummalisem, et president Vladimir Putin on ise endine luuraja. Putin eeldas, et Lääs on nõrk ja killustunud, aga Lääs on ühtsem ja tugevam kui varem. Venemaa vastu on sisuliselt kehtestatud majanduslik blokaad. Putin ilmselt ei eeldanud, et nii läheb, aga nii on juhtunud.
Lisaks on Venemaa kaotanud Aaltola hinnangul infosõja, kuigi Venemaa ilmselt arvestas, et see võidetakse. Venemaa on info-alast mõjutamist aastaid ette valmistanud, aga sellest on jäänud väheks. Venemaa maine on praegu väga madal. Venemaa tundub nõrk ka riigis sees.
Venemaa operatsiooni eesmärk oli algul ambitsioonikas: pealinna Kiievi okupeerimine ja riigi jagamine kaheks. Nüüd on aga mindud väiksema eesmärgi teed, mis näitab, et sõda on läinud kehvasti. Algusest peale oli ettevalmistus nõrk, seetõttu ei uskunud Ukraina pool, et sõda üldse alustatakse. Ukraina ei uskunud, et Venemaa nii kehva ettevalmistusega üldse sõda alustab. USA-l oli küll luureinfo sõja alustamise kohta, aga Ukraina ei uskunud seda.
Aaltola sõnul ei kujuta Venemaa endast praegu Soomele otsest ohtu. Aaltola sõnul ei usu ta, et Venemaa kasutab bioloogilisi, keemia- või radioloogilisi relvi. Venemaa on maailma silmis juba kaotanud ja selliste relvade kasutamine ei muudaks enam midagi. Kaotuse olukorras on tavaline, et nõrgem pool ehk antud juhul Venemaa muudab esialgseid plaane, et oma nägu säilitada. Ilmselt hakatakse rääkima, et Venemaa ei taotlenudki midagi või olid eesmärgid väga piiratud. Sellises olukorras saavutatakse teatud vaherahu. Seeläbi võidakse oma rahvale põhjendada nende tuhandete sõdurite surma. See saab olema aga keeruline. Venemaal ilmselt arutatakse terve põlvkonna jooksul, miks selline asi üldse ette võeti.
