Tartu teadlased selgitasid välja, kust said eurooplased oma pika kasvu, sinised silmad ja heledad juuksed – tulemus on üllatav

Praeguse eurooplased on saanud oma sinised silmad kohalikelt küttidelt-korilastelt ja Anatoolia põlluharijatelt. Pikkus tuleb Aasia steppide elanikelt ja blondid juuksed samuti Anatoolia põlluharijatelt.

Tartu ja Torino ülikoolide teadlased uurisid, kuidas inimeste päritolu on mõjutanud nende välimust, kaasa arvatud seda, kust tuleb kiire või aeglane südamerütm, vere kolesteroolisisaldus ja kehamassiindeks, vahendab Daily Mail.

Praegune eurooplaste geneetika pandi paika viimase 10 000 aasta vältel toimunud liikumistega, kus kohalikud kütid-korilased segunesid Anatoolia (praegune Türgi) põlluharijatega ja Aasia rändrahvaste ehk Pontuse steppide elanikega. Viimased elasid aladel, kus praegu asuvad Bulgaaria, Rumeenia, Moldova, Ukraina, Venemaa ja Kasahstan.

Euroopa kütid-korilased, Anatoolia põlluharijad, steppide rändrahvad ja Siberi rahvad elasid tuhandeid aastaid omaette kogukondadena ja arenesid eri suundades. Aga siis said nad kõik kokku, selgub Tartu ja Torino teadlaste uuringust.

Euroopa kütid-korilased pärandasid järglastele pruunid või helepruunid juuksed, sinised silmad, kiire südamerütmi, madala kolesterooli ja kõrge kehamassiindeksi.

Anatoolia põlluharijad pärandasid järglastele heledad juuksed, sinised silmad, aeglase südamerütmi ning madala kehamassiindeksi.

Pikkuse osas aga peavad eurooplased tänama steppide rändrahvaid, neilt on pärit ka vere kõrge kolesterooli sisaldus.

Siberi rahvastelt on pärit pruunid juuksed, rohelised silmad ja kiire südamerütm.

See aga ei tähenda, et kõik kütid-korilased olid pruunide juuste ja siniste silmadega, kõik Anatoolia põlluharijad heledate juustega ja kõik stepielanikud pikka kasvu.

Lisaks päritolule on inimeste välimust mõjutanud ka keskkond ja muud tegurid.

Teadlased püüdsid välja selgitada, kuidas on geenid mõjutanud praegusi eurooplasi, ütles uuringut juhtinud Tartu ja Torino ülikoolide geeniteaduste instituudi teadlane dr Davide Marnetto.

Uuringus kasutati Eesti geenipanka, kus on üle 50 000 proovi. Uuringust tuli välja, et kõigil iidsetel rahvastel oli teatud omapära, mis kajastub tänapäeva eurooplaste välimuses, ütles uuringus osalenud Itaalia Padova ülikooli professor Luca Pagani. Näiteks stepirahvastelt on pärit tugev kehaehitus, koos suurema puusa- ja vööümbermõõduga.

Uuringust selgus ühtlasi, et inimese päritolu on väga mitmekesine, nii et on raske välja tuua üht domineerivat liini. Samuti sõltub palju keskkonnast ja muudest teguritest, märkis üks uuringu autoritest, professor Mait Metspalu.

Uuring on avaldatud teadusajakirjas Current Biology.

Kommentaarid
(Külastatud 1,745 korda, 1 külastust täna)