Soome naine kurdab, et tal pole enam raha hea kohvi ja autokütuse ostmiseks

Kallis elekter muutis toad jahedaks. Kõrge kütuse hind lõpetas autoga sõitmise. Väikse sissetulekuga maapiirkonna elanik peab nüüd laenu võtma, et ära elada.

Soomlanna Kati kütab nüüd kodus pliiti, kuna elekter on kallis. Hinnatõus on muutnud elu väga raskeks, vahendab Yle.

Kati räägib ohates, et elekter enam kallimaks minna ei saa, sest tema jaoks on piir ees. Maapiirkonnas elav naine räägib, et elab peost suhu. See on tema jaoks uus olukord.

Lisaks elektrile on ka kütuse hind kerkinud soomlaste jaoks väga kõrgele. Lisaks Katile on raskustes soomlanna Niina, kes elab samuti maakohas ja käib autoga tööl. Kodu kütmine, autoga tööl käimine ja väike sissetulek on muutnud elu väga keeruliseks.

Tööle ja tagasi sõit on päevas 50 kilomeetrit. Kati on välja arvestanud, et varsti ei tasu tööl käimine enam ära. Kui diisli hind peaks kerkima 2 euro peale liitri eest, siis peab ta tööandjale ütlema, et enam tööle tulla ei saa. Kati töötab koristajana ja palk on väike.

Diisli hind oli täna esmaspäeval Lahtis enam kui 1,8 eurot liiter. Hinnatõus puudutab Soomes eriti vanemates eramajades elavaid inimesi. Linnas üürikorteris ja ilma autota inimene ei pruugi midagi tähelegi panna. Helsingi piirkonnas on üüritase isegi langenud.

Eri piirkondades elavate inimeste jaoks võib hinnatõus olla väga erinev. Näiteks neil, kes elavad maal oma majas ja sõidavad palju autoga, on hinnatõus 4,8 protsenti. Samas aga Helsingis Kallios üürikorteris elava ilma autota inimese jaoks on hinnatõus vaid 1,5 protsenti. Nende kahe grupi hinnatõusu vahe on väga suur.

Kati räägib, et süüakse vaid seda, mida saab allahindlusega. Remonti saab teha vaid siis, kui Facebooki roskalava (prügi) grupist leiab sobivaid asju. Kindlustusega tõmmatakse tagasi. Samuti kohvi joomisega. Enam ei jaksa osta head Juhla Mokka kohvi.

Selleks, et Kati ostujõud püsiks endine, peaks palgad kasvama koos hinnatõusuga. Koristaja palk kerkis eelmisel aastal aga vaid 1,3 protsenti. Seda on vähem kui oli hinnatõus detsembris ehk 3,5 protsenti. Pelgalt energiakulude tõusu tõttu peaks palgast kätte jääma igas kuus 140 eurot rohkem, aga seda ei juhtu.

Kinnisvarahaldurina töötav Niina räägib, et võtab elamiseks laenu. Olukord on hirmutav. Detsembri küttearve tegi pangakonto tühjaks. Ta väldib poes käimist. Isegi piima ei jaksa enam osta. Sügavkülmas on veel enda korjatud marju ja muud toitu. Osa ravimitest jääb ostmata. Majas sooja vett enam pole. Hoovisauna köetakse puudega kaks korda nädalas.

Börsi-elekter oli veel aasta tagasi väga odav, aga nüüd enam mitte. Niina elektriarve on aastaga kolmekordistunud. Oma autoga tööle sõit aga käib üle jõu. Elatakse tänu Visa krediitkaardile. Ka veebruarikuu hambaarsti külastus läheb võla peale.

Börsi-elekter on kallis, kuna Norrast ja Rootsist ei tule odavat vee-energiat. Samas on kerkinud gaasi ja muude fossiilkütuste hind. Saksamaa loobub tuuma-energiast. Niina räägib, et selline hinnatõus tuli suure üllatusena. Samal ajal on sissetulekud vähenenud. Ta on üksikvanem ja käinud kogu aega kahe koha peal tööl. Lisatööga on saanud remonti teha. Koroona-aeg aga kaotas lisatöökoha uksehoidja ja turvatöötajana, kuna söögikohad on kinni.

Niina kütab oma maja samuti puudega. Ta on korjanud metsast puid suve jooksul. Ta peab ärkama kella 4 ajal, et panna ahjud sooja, et saaks siibrid enne tööle minekut sulgeda.

Pakaseliste päevadega näitas Niina kodune termomeeter toas 12 kraadi. Õhtul pärast töölt tulekut tuleb uuesti ahjusid kütta.

Soomlasi paneb muretsema tulevik. Pole teada, kui kauaks jääb elektri hind kõrgele ja kas see võib veelgi tõusta. Kallis energia tõstab omakorda toidu hinda. Elamine on muutunud väga kalliks, ohkab Niina.

Energiavaldkonna asjatundjad loodavad siiski, et kevadel energia hind langeb. Aitab ka see, kui külm annab järele. Kui energia tarbimine väheneb, siis jätkub enamatele soodsama hinnaga energiat. Soomes oodatakse Olkiluoto 3 tuumajaama käikulaskmist. Lisaks rajatakse palju uusi tuuleparke. Pikas perspektiivis on aga energia hinda raske prognoosida.

Naaberriigid Eesti ja Rootsi on otsustanud inimesi aidata kalli elektri kulude hüvitamisel. Eestis saavad mingit toetust kõik majapidamised. Rootsis saavad toetust need, kus tarbimine on üle 700 kWh kuus.

Niina räägib, et kogu vaba aeg kulub nüüd kodu kütmisele ja raha säästmisele. Tema arvates oleks Rootsi mudel ka Soomes hea. Võiks elada normaalsemat elu. Tema elektrikulu on olnud külmade ilmadega 1700 kWh kuus. Aga seejuures on ta kütnud ahjusid ja teinud toitu puupliidiga. Elektriradiaatorid on maha keeratud 15 kraadi peale.

Kati ja Niina räägivad, et väga raske on kõigil tuttavatel. See on siis maapiirkondade elanikel. Kolmandik kütab kodusid elektriga.

Niina ja Kati räägivad, et mingeid täiendavaid autosõite lisaks tööl käimisele enam teha ei saa. Liikumise kallinemine on omakorda suurendanud eraldumist ühiskonnast. Soomes on palju neid, kes ei saa enam lähedastega kokku seoses kalli kütusega. See tähendab, et inimesi ei eralda enam ainult koroonapiirangud. Midagi vahvat enam ette võtta ei saa, ei kinos käia ega poodides šoppamas. Samas koeraga jalutamas käimine ei maksa midagi ja koertel on seetõttu paremad päevad.

Niina loodab, et kevadel läheb olukord partemaks. Et söögikohad saavad olla kauem lahti ja ta saab teha lisatööd. Talviste elektriarvete võlga aga tuleb veel üsna kaua maksta. Järgmiseks talveks enam midagi säästa pole võimalik.

Kati mõtleb lisaks palgatööle ettevõtlusega alustamise peale. Näiteks oskab ta teha autodele istmekatteid. Hoovis on lume all kaks BMW-d, mis ootavad kordategemist. Sellega saaks tööd nii Kati kui tema elukaaslane. Pärast müüakse autod maha, sest nendega sõitmiseks raha ei jätku.

Kommentaarid
(Külastatud 3,908 korda, 1 külastust täna)