Kuigi läänes toetatakse Kremli kriitikut Aleksei Navalnõid, pole Navalnõi kunagi olnud läänemeelne, kirjutab Iltalehti ajakirjanik Pekka Numminen.
Kuni Iraani šahh Mohammad Reza Pahlavi oli läänemeelne, toetas teda USA. Kui aga šahh muutus isemõtlejaks, hakati teda president Jimmy Carteri valitsemisajal CIA poolt maha võtma. CIA valmistas salaja ette Prantsusmaal asumisel olnud usujuhi ajatollah Khomeini naasmist kodumaale.
Iraani elanike seas võttis maad šahhi-vastane meeleolu, mistõttu kohalik salapolitsei SAVAK vahistas, piinas ja tappis inimesi meelevaldselt. Vähihaige šahh oli sunnitud 1979. aastal minema eksiili ja tema asemele asus Khomeini, kes saabus Iraani 1. veebruaril 1979.
See, mis järgnes, on niiütleda ajalugu. Khomeini kuulutas Iraanis välja islamivabariigi, naised sunniti kandma rätte, lääne muusika ja alkohol keelustati, kasutusele võeti islami seaduse järgsed karistused. 1979. aastal võttis Khomeini USA saatkonna töötajad pantvangi. Iraanist oli saanud USA toel äärmusislamistlik riik, mis juhtis islamirevolutsiooni naaberriikides. See polnud algselt niimoodi mõeldud.
Iraani sündmused meenuvad, kui vaadata, mis toimub naabermaal Venemaal, kirjutab Numminen. President Putinit läänes ei sallita, küll aga on lääne soosingus Putini rivaal, opositsioonipoliitikuks tituleeritud Aleksei Navalnõi.
Navalnõi on paljastanud oma blogis ja videotes korruptsiooni Venemaal. Teda on üritatud mürgitada ja teda on vahistatud nii palju kordi, et neid ei jõua üles lugeda. Esmapilgul paistab, et Navalnõi on õige mees Venemaad valitsema. Ta seisab vastu korruptsioonile, oligarhidele ja valimispettusele. Ja kõige enam Putinile.
Karismaatiline Navalnõi on nimetanud Putini parteid Ühtne Venemaa „röövlite ja varaste” parteiks, ning läänes on selle peale juubeldatud.
Vähem on aga märgatud seda, et Navalnõi on oma vaadetelt äärmusrahvuslik, liidus kahe äärmusparempoolse ühendusega. Üks neist on vastu migratsioonile, teine pooldab Suur-Venemaad. Navalnõi ise on samuti kritiseerinud migratsiooni. Navalnõi oli varem liberaalse Jabloko bloki liige, aga ta visati sealt 2070. aastal liigse rahvusluse pärast välja. Navalnõi siiski väidab, et pooldab demokraatiat.
Navalnõi pole kunagi olnud läänemeelne. Kui Venemaa ründas 2008. aastal Gruusiat, siis toetas Navalnõi seda. Ta nõudis Venemaal olevate grusiinide väljasaatmist ja kutsus neid „mürgisteks”.
Navalnõi arvates on Krimm Venemaa osa ja ta on öelnud, et kui temast saab president, siis Krimmi Ukrainale tagasi ei anta. Seetõttu peaks lääne poliitikud, eriti aga Soome juhid teraselt kaaluma, keda nad Navalnõi näol toetavad. Keegi ei taha, et korduks uus Iraan.
https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/3995faeb-3faa-46b0-af47-ae0e950f9b23
