Soome valitsus arutas eile 9. detsembril koroonaepideemia ohjeldamiseks koostatud stsenaariume. On kolm stsenaariumi, milles käsitletakse võimalikke epidemioloogilisi arenguid ning nende majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid. Stsenaariumide ajavahemik ulatub 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta juuni lõpuni.
Stsenaariumid on välja töötatud peaministri kantselei, sotsiaal- ja terviseministeeriumi, rahandusministeeriumi ning terviseameti koostöös. Läbivaatamise tase on strateegiline ja meetmeid ei käsitleta dokumendis üksikasjalikult.
Stsenaariumid on järgmised:
- Piisavalt tugevad, korduvad piirangud
- Piiravad meetmed aeglustavad, kuid ei peata epideemia arengut
- Hilinenud meetmete kasutamine
Esimese stsenaariumi puhul lükatakse haigestumiste esinemissagedus piisavalt tugevate tõrjemeetmete abil tagasi nii madalale tasemele, et olulist koormust tervishoiule ei tekitata. Piirangute nõutav kestus on hinnanguliselt 3-4 nädalat. Hiljem karmistatakse uuesti piiravaid meetmeid.
Teise stsenaariumi puhul aeglustavad kehtivad piiravad meetmed epideemiat. Epideemiaolukord halveneb järk-järgult, mistõttu on vaja olukorra kontrollimiseks kasutada üha rangemaid piiravaid meetmeid kui need, mis algselt kehtisid.
Kolmanda stsenaariumi puhul on meetmete mõju esialgu väike ning epideemia olukord halveneb kiiresti ja tugevalt. Selle tulemusena võetakse hiljem kasutusele ulatuslikud piiravad meetmed.
Kiiretel ja otsustavatel meetmetel parim tulemus
Stsenaariumid ning nendel põhinevate majanduslike, tervise- ja sotsiaalsete mõjude modelleerimine ja hindamine viitavad järeldusele, et kiire ja otsustav tegevus epideemia pidurdamiseks viib kõige soodsama tulemuseni. Eriti kahjulik tulemus tekib stsenaariumi korral, kus piiravad meetmed lükatakse edasi, nii et epideemia läheb käest ära ja sunnib hiljem kontrolli taastamiseks kehtestama ulatuslikke piiravaid meetmeid.
Mõju on kõigis uuritud osades sarnane: tervishoiusüsteemi suutlikkus ja koormus, SKP areng ja tööhõive ning sotsiaal- ja tervise (nn SOTE) teenused laiemalt.
Epideemiaolukorraga seotud ebakindluse mõjud on kõigis stsenaariumides sarnased. See on oluline tegur mitte ainult elanikkonna kogetud stressi, vaid ka ettevõtluse väljavaadete osas. Mida suurem on epideemia olukorra ebakindlus, seda rohkem õõnestab see usaldust tuleviku ja seeläbi majandustegevuse suhtes.
Oluline konkreetne järeldus on see, et arvutused viitavad sellele, et epideemia paisumine ja sellest tulenev tervishoiusüsteemi ülekoormus avaldavad majanduse arengule suuremat mõju kui epideemia ohjamisele seatud piirangud.
Vaadeldavad stsenaariumid ei ole prognoosid, vaid modelleerimisel ja arvutustel põhinevad epideemia alternatiivsed arengud. Stsenaariumidega on seotus ebakindlus, mis peegeldub muu hulgas elanikkonna käitumises.
