Soome rahandusminister Vanhanen: Koroonakriisi ravi on parim majanduspoliitika

Valitsuse roll 2021. aasta eelarveprojektis on tagada, et koroona ajutised mõjud ei muutuks püsivaks. Järgmise aasta eelarveprojekt tagab ressursid koroonaviiruse haldamiseks. Samal ajal ehitab see inimestele, ettevõtetele ja omavalitsustele kriisis silda, märgib rahandusminister Matti Vanhanen

Rahandusministeerium avaldas esmaspäeval oma hinnangu selle kohta, kuidas koroonaviiruse põhjustatud ebakindlus rikub Soome, Euroopa ja maailma majandust. Hinnanguliselt langeb SKP sel aastal 4,5 protsenti. Õnneks on seda vähem kui kevadel oodata oskasime.

Valitsuse tegevus ja kodanike vastutus on koroonarünnakuid leevendanud. Samuti näitab epideemia leviku statistika, et kõik pole ettevaatlikud, see varjutab sügisest majanduse arengut.

Lõpuks aga globaalne pandeemia ja sellega kaasnev ebakindlus vaibub. Me ei tea selle täpset aega. Siiski on selge, et epideemia leevendamine kiirendab oluliselt maailmamajanduse kasvu.

Valitsus ehitab eelarvega silda läbi kriisi

Soome tee globaalse majanduskasvu poole kulgeb Euroopa kaudu. Seetõttu on Euroopa kiire taastumine meie jaoks eriti oluline. Osa valitsuse sillaehitustööst on ELi taastumisvahend, mille eesmärk on kiirendada majanduskasvu EL-i riikides pärast koroonakriisi. Novembri lõpus esitab valitsus parlamendile aruande Soome säästva arengu programmi kohta. Aruanne näitab, kuidas kasutame kõige tõhusamalt ELi taastamisvahendi pakutavaid investeerimis- ja reformivõimalusi.

Maailmamajanduse suured vedurid reageerivad kliimamuutustele ja digitaliseerumisele. Keskkonnasõbraliku ülemineku ja digitaliseerimise edendamine moodustab koos umbes poole ELi taastamisvahendi investeeringutest. Ilma taastumisvahenditeta ei suudaks me vajalikku hüpet uude ajastusse teha.

Valitsuse meetmed toetavad ettevõtete konkurentsivõimet

Soome majanduse edukuse määrab suuresti see, kuidas Soomes tegutsevad ettevõtted ja nende võrgustikud käivad kaasas pärast epideemiat tekkiva rahvusvahelise nõudlusega.

Soomes tegutsevad ettevõtted peavad olema rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelised. Valitsus esitas eelarves mitmeid meetmeid konkurentsivõime parandamiseks. Tööstuste elektrimaksu vähendatakse EL-i miinimumtasemele, energiamahukatele ettevõtetele luuakse uued elektrifitseerimise toetused ja jätkub sadamatasude vähendamine. Need on olulised asjad ja vastavad äriringkondade soovidele.

Valitsus saab luua eduks tingimused. Edu uues konkurentsikeskkonnas määravad aga ettevõtted ja nende võime reageerida klientide muutuvatele vajadustele. Soomes tegutsevad ettevõtted ja töötajad on selles võistluses ühes paadis. Tunnustades töötajate ja tööandjate ühiseid huve, tuleb tööturu toimimist reformida. Valitsus ja parlament reageerivad pidevalt kriisile. Meil on põhjust eeldada, et tööturg suudab vajadusel sama teha.

Riigieelarve tasakaal pole võimatu ülesanne

Veidi rohkem kui aasta tagasi näitas valitsuse programm teed riigi rahanduse tasakaalule aastaks 2023. Koroonakriis tõrjus meid selle tasakaalu teelt. Sellegipoolest ei ole eelarve tasakaal ega tohi olla võimatu ülesanne.

Eelarve jätkusuutlikkuse tegevuskavas tõi valitsus välja peamised meetmed riigivõla stabiliseerimiseks SKP suhtes kümnendi lõpuks. See nõuab rahandusministeeriumi poolt riigi rahanduse tugevdamist, hinnanguliselt umbes 5 miljardi euro ulatuses. Meetmed hõlmavad tööhõivemeetmeid, rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamist, riigi rahanduse tootlikkust ja kulutõhusust ning sotsiaalreformi. Jätkusuutlikkuse tegevuskava valmib järgmisel kevadel toimuva raamdiskussiooni käigus.

Soome on ellu jäänud. Rahvusena on meil suurepärased eeldused, et tugevdada turu usaldust Soome võimesse ka see kriis üle elada. Need eeldused on koroonaviiruse tõhus haldamine, meie enda eelarve ja ELi taastamisvahendi abil usaldusväärse eelarve jätkusuutlikkuse tegevuskava abil uue silla loomine.

(Külastatud 195 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid