Soomes sureb vähem intensiivi sattunud koroonapatsiente kui mujal maailmas – miks see nii on?

Soomes on intensiivravi maailma tippklassist. See on tulnud välja ka seoses koroonaga, sest kui mujal maailmas sureb kohati 40 protsenti koroonaga intensiivi sattunud patsientidest, siis Soomes vaid 15 protsenti.

Soomes on praeguseks olnud intensiivis veidi üle 200 koroonapatsiendi. Neist on surnud veidi üle 30, mis tähendab, et suremus on 15 protsendi ringis, vahendab Yle.

Seda on vähem kui mujal maailmas, kus intensiivi sattunud koroonapatsientide suremus on 25-40 protsenti.

Soome intensiivravi eelis on see, et intensiivravis töötavad selle alla spetsialistid. Intensiivravi töötajate väljaõpe on pikaajaline ja kõrgetasemeline. Riikides, kus suremus on suur, on patsiendid olnud eakamad ning intensiivravi töötajate kogemus väiksem. Soomes aga koolitati juba aegsasti välja suur hulk intensiivravi spetsialiste.

Samuti märgivad Soome arstid, et Soomes on kogu arstiabi heal tasemel, mitte ainult intensiivravi. Tänu sellele tuvastatakse juba varakult raskelt haiged ja nad saavad vajalikku ravi. Teine asi on fookus, mis tähendab, et lootusetuid patsiente intensiivis ei hoita.

Nii näiteks ei võeta intensiivi raskes olukorras eakaid patsiente, kel on juba muud haigused ja kelle tervenemise tõenäosus on väike. Intensiivravi võib selliseid patsiente asjata koormata.

See, kui paljud koroonahaiged intensiivi satuvad, pole veel päris selge. Maailmas kõigub see 1-5 protsendi vahel.

Suve jooksul Soomes koroonaga haigestunud patsiendid pole intensiivravi vajanud, kuna nad on enamjaolt noored, kel kulgeb haigus kergemalt. Samuti on suve jooksul nakatumine vähenenud, mistõttu tuleb ka raskeid juhtumeid vähem ette.

Intensiivravi taluvad paremini need patsiendid, kelle üldine vastupanuvõime on parem. Neil on paremad võimalused terveneda ükskõik millisest haigusest, ka koroonast. Vastupanuvõimele avaldab mõju inimese vanus. Surnud patsientidel on olnud nii suur hingamispuudulikkus, et ükski ravi seda enam ei korva.

Keskmiselt on koroonapatsiendid Soomes intensiivis kaks nädalat. Raskemad juhtumid aga on kestnud nädalaid. Seda on küllalt palju, kui arvestada, et kesmiselt ollakse Soomes intensiivis vaid 3 ööpäeva.

Kevadise epideemia ajal haigestusid ja sattusid inimesed intesiivi valdavalt Soome lõunaosas Uusimaal ja see oli omamoodi üllatus. Enne seda prognoositi, et haigus levib ühtlaselt üle Soome. Kehtestatud piirangud hoidsid ära nakkuse leviku mujale Soome.

Varem oli koroona tundmatu, nüüd on õpitud, et haigus soodustab vere hüübimist. Patsientidele hakati andma verd veeldavaid aineid ja see vähendas suremust. Samuti õpiti patsientide hingamispuudulikkust korvama nii, et ei kahjustataks kopsusid ja muid organeid. Epideemia lõpus hakati kasutama ravimit deksametasoon, mis andis häid tulemusi.

Sügisel ollakse koroonaks paremini valmis kui kevadel, kuna intensiivravi kohti on võimalik juurde luua. Samuti on varutud piisavalt kaitsevahendeid. Ettevalmistus on palju parem kui epideemia alguses. Nüüd osatakse paremini prognoosida ka haiguse levikut.

Soomes on praegu 300 intensiivravi kohta ja arvatakse, et sellest piisab. Vajadusel on võimalik intensiivravi kohti juurde luua.

Soome arstid on mures koroonaga nakatumiste arvu kasvu pärast, kuigi suvi möödus kardetust rahulikumalt. Nüüd aga paneb uute nakatumiste hulk muretsema. Praegusel tasemel veel intensiivravi kohtadest puudust ei tule, aga see oht on olemas. Kui aga tekib epideemia nagu kevadel, siis saavad intensiivravi kohad kiiresti täis.

Loodetakse selle peale, et piirangutega õnnestub koroona levikut sedavõrd piirata, et haiglad poleks üle koormatud ja muu ravi ei kannataks. Koroonapatsientide ravi muudab keeruliseks asjaolu, et õiget ravi veel pole ning haiglas püütakse patsientidel elutegevust säilitada. Ainus ravi on aeg. Patsiendid on hingamisaparaatide all ja loodetakse, et nad toibuvad. Arstide jaoks muudab olukorra raskeks see, et pole eriti midagi, millega aidata.

Koronapotilas kuolee Suomen tehohoidossa harvemmin kuin muissa maissa – kolme lääkäriä kertoo miksi ja mitä viime keväästä on opittu

Suomen teho-osastoilla voidaan tällä hetkellä hoitaa yhtä aikaa noin 300 potilasta. Tehohoito on Suomessa maailman huippuluokkaa. Tämä on käynyt ilmi myös koronapandemian yhteydessä. Kun muualla maailmassa jopa 40 prosenttia tehohoitoon joutuneista koronapotilaista on menehtynyt, Suomessa kuolleita on ollut vain 15 prosenttia.

(Külastatud 1,190 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid