Vanemlik võõrutamine võib kaasa tuua selle, et üks vanematest ei näe oma last. Häme politsei uurib aga juhtumit, kus võõrutamises süüdistatakse mõlemat vanemat. Kuriteoteate tegi last ravinud psühhiaater.
Võõrutamine tähendab seda, et peale vanemate lahkuminekut takistab üks vanematest lapse kohtumist teise, eraldi elava vanemaga või täielikult ühenduse pidamist teise vanema ja tema sugulastega. Võõrutamine tähendab ka teise vanema süüdistamist ja temast halvasti rääkimist, vahendab Iltalehti.
Häme politsei andis teada, et võõrutamise puhul võib olla tegemist vägivallaga, kuigi võõrutamine ise pole kuritegu. Kui aga lapse võõrutamine kahjustab lapse vaimset tervist, siis on täidetud kuriteo koosseis nagu igasugune vaimne vägivald on vägivald ja seega ka kuritegu.
Politseile laekunud kuriteoteate järgi on lapsega seoses käinud kogu aeg vaidlus lapse hooldajaõiguse ja elukoha osas. Lapsele on määratud eestkostja.
Soomes on eri organisatsioonid soovinud juba aastaid muuta vanemliku võõrutamise kuriteoks. Üks neist on ühendus Isät lasten asialla (Tõlkes: Isad laste eest), mis on rääkinud nii võõrutamisest kui juhtumitest, kus isad ei saa ilma mingi põhjuseta kohtuda oma lastega.
Isade ühenduse esimees Petri Honkanen loodab, et politsei uuritava juhtumi puhul võidakse lapse vanemlikku võõrutamist pidada kuriteoks. Märkimisväärne samm edasi on juba see, et politsei võõrutamise juhtumi uurida võttis.
Lapse hooldamist ja kohtumisõigust puudutav seadus jõustus eelmise, 2019. aasta detsembris. Selle keskne idee on kaitsta lapse õigusi hooldamise ja kohtumisõiguse osas. Seadusesse lisati lapse hooldajale uued kohustused seoses lapse jaoks oluliste lähisuhete tagamisega ning seaduse järgi peab hooldaja kaitsma last igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla eest. Kui vanemad lahku lähevad, peavad mõlemad vanemad tegema seaduse järgi kõik selleks, et laps saaks kohtuda mõlema vanemaga.
Uude seadusse aga vanemlikku võõrutamist ei lisatud. Justiitsministeerium on väitnud, et ei toeta vanemliku võõrutamise kriminaliseerimist. Oma seisukohta põhjendas ministeerium näiteks sellega, et juhtumite kohta on raske saada tõendeid. Samas pidas ministeerium taunimisväärseks juhtumeid, kus lapse kohtumist teise vanemaga kasutatakse ära teise vanema kiusamiseks ja lisas, et selliseid juhtumeid tuleb senisest tõhusamalt ära hoida.
Justiitsministeerium leidis, et võõrutamist on võimalik ära hoida lastekaitse seadusega. Selle järgi on sotsiaaltöötajatel kohustus viivitamatult teavitada omavalitsuse vastavaid organeid, kui nad on saanud teada lapsest, kelle hoolduse ja vanemliku hoolitsuse vajadused, arengut pärssivad tingimused või nende käitumine nõuab lastekaitse sekkumist.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/f9369c0a-84e9-4db0-9784-b576bb9b3bad
