Soome kehvemal järjel inimeste olukord halvenes, kui valitsus seadis laenuintressile piirangu

Soome valitsus seadis alates juulikuust laenudele 10-protsendilise intressipiirangu, põhjendades seda vajadusega vältida inimeste mattumist võlgadesse. Tegelikkuses aga sattusid inimesed väga raskesse olukorda, kuna neil pole enam võimalik oma vanu võlgnevusi katta.

Raskes seisus on just väiksema sissetulekuga kehvemal järjel inimesed, kelle sissetulek jääb alla 2000 euro. Neile pole enam peaaegu üldse laenu antud. Samas on ilma tagatiseta kiirlaenude andmine plahvatuslikult kasvanud üle 4000 euro teenivatele suhteliselt hea sissetulekuga inimestele, vahendab Helsingin Sanomat.

Varem olid väiksema sissetulekuga inimesed teinud nii, et katsid uute laenudega oma varasemaid võlgnevusi. Nüüd neile aga uusi laene ei anta ja paljud majapidamised on sattunud väga raskesse seisu. Laenuandjad ei soovi enam laenata, sest peavad 10-protsendilist intressi liiga väikseks, et katta laenudega kaasnevat riski. Selline areng oli vastupidine oodatule, kuna intressipiiranguga sooviti inimesi aidata.

Seevastu on hakanud võtma kiirlaenu hea sissetulekuga inimesed, et katta varasemaid krediitkaardi võlgu. Laenudega on soetatud sõidukeid ja tehtud remonti.

Laenude intressipiirang on hästi näha raskustesse sattunud inimeste abistamiseks mõeldud Garantiifondis. Abitaotluste hulk on juulikuus hüppeliselt kasvanud. Kui varem tuli juulis ligi 50 taotlust, siis nüüd 146. Garantiifondi taotluste hulk on viimasel ajal kasvanud seoses sundpuhkustega, aga juulis oli suur kasv, mida saab seostada laenude intressipiiranguga.

Paljudel inimestel on võlad paisunud nii suureks, et Garantiifond aidata ei saa ja sellisel juhul järgneb täitemenetlus. Põhjuseks on asjaolu, et juba varem on väikse sissetulekuga inimestele antud pikaajalisi ja suuri, kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid laenusid. Raskustes on need inimesed, kes on uute laenudega vanu laene teenindanud – nende jaoks on nüüd käes tõe hetk.

Paljud inimesed elavad Soomes üle võimete ehk kulud on pikaajaliselt suuremad kui tulud ja sellist elu hoitakse üleval 20-protsendilise intressiga laenudega. Pikas perspektiivis pole see jätksusuutlik. Soome Garantiifondi juht Juha Pantzar prognoosib, et sügisel läheb asi veelgi hullemaks.

10-protsendiline laenuintress võib tunduda 0-intresside maailmas isegi kõrge, aga ilma tagatiseta laenude andmise äris jääb see liiga madalaks. Näiteks isegi tavaliste krediitkaartide aastaintress on kõrgem kui 10 protsenti. Ilma tagatiseta laenude puhul on risk laenuandjale reaalne, sest laenudel pole tagatist nagu see on näiteks kodulaenude puhul. Tarbimislaenu on võimalik saada samuti 2-3-protsendilise intressiga, kui sellele leida tagatis.

Laenuintressi piirang võib suurendada maksehäiretega inimeste arvu, sest eelmisel aastal juhtus selline asi, kui laenudele seati 20-protsendiline intressipiirang. Nimelt olid paljud inimesed enne seda oma elu tasakaalus hoidnud üle 20-protsendilise aastaintressiga laenudega.

Maksehäiretega inimeste arv on Soomes pidevalt kasvamas. Juuli lõpus oli selliseid inimesi Soomes 390 000 ehk üle 8 protsendi kõikidest täiskasvanutest. Kõige enam on maksehäireid 30-39-aastastel meestel.

Lainat | Monen velkarahalla pyörineen kotitalouden raha-asiat romahtivat heinäkuussa, kun 10 prosentin korkokatto tuli voimaan

Heinäkuun alussa tuli voimaan vuoden loppuun asti voimassa oleva kulutusluottojen korkokatto. Se tarkoittaa, että kulutusluottojen nimelliskorko ei saa nyt ylittää kymmentä prosenttia. Korkokatolla Suomen hallitus toivoi estävänsä sen, ettei koronavirusepidemian vuoksi talousvaikeuksiin ajautuneiden tilannetta hyväksikäytetä tarjoamalla liian kallista luottoa. Jo etukäteen uumoiltiin, että korkokatto aiheuttaa ongelmia niille, jotka ovat tottuneet pyörittämään talouttaan rullaamalla korkeakorkoisten luottojen takaisinmaksua aina uusilla lainoilla eteenpäin.

(Külastatud 1,109 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid