15 aastat Copterline’i õnnetusest – katastroofi põhjustasid suured puudujäägid

Copterline’i helikopter kukkus Aegna saare ligidal merre 10. augustil 2005. aastal. Kopteris hukkus kokku 14 inimest, neist suurem osa soomlased.

Kopterisse astusid 61-aastane Soome tööturvakeskuse tegevjuht Matti Kopperi ja 51-aastane ametiühingute töökeskkonna töötaja Ari Seger, kes pidi asuma Kopperi kohale peale viimase pensionile minekut. Siis olid kopteris Segeri kolleeg, 59-aastane Pentti Vainio, tööturvakeskuse 54-aastane juhatuse esimees Tapio Kuikko, 52-aastane tööturvakeskuse töötaja Marjut Ruotsalainen ja Airpro Oy tegevjuht Jarkko Varjo, vahendab Iltalehti.

Lisaks soomlastele olid kopteris eestlased Ruta Kruuda, Kristel Soll, Liisa Suuster, Carolina Kremenetski ning ameeriklased Lydia Riis-Hamburgen ja Mary-Elizabeth Hamburgen.

Lisaks reisijatele olid kopteris soomlastest piloodid Peter Fredriksson (41) ja Seppo Peurala (57). Tüürimehena ametis olnud Peuralale oli see tavapärane tegevus, sest ta oli ametis olnud juba 20 aastat. Kapten Fredriksson oli samuti kogenud lendaja, ta oli töötanud piirivalve kopteritel, lisaks päästekopteri BELL 412 komandörina Helsingi Malmi lennusalgas. Sellega seoses osales Fredriksson ka parvlaeva Estonia päästeoperatsioonil 1994. aasta septembris.

Fredriksson oli sattunud saatuslikule lennule juhuslikult, sest see polnud tema kord lennata – ta oli oma kolleegiga lennu ära vahetanud.

Kell 12.40 tõusis Copterline’i Skikorsky S-76nC+ Tallinnast lendu vastavalt graafikule. 12 reisijat ja 2 pilooti arvasid, et lähevad lühikest aega kestvale lennule, sest lennuaeg oli vähem kui pool tundi. Keegi ei osanud aimatagi, et sellelt lennult nad enam ei naase.

Mis siis kopteriga juhtus? Seda, mis kopteris täpselt toimus, ei saa ilmselt keegi kunagi teada. Vaid kolm minutit peale väljumist kadus kopter radari ekraanilt. Viimsi Rohuneeme lootsijaamas valves olnud kapten oli koleda õnnetuse tunnistajaks. Mees nägi, kuidas Tallinna poolt tulnud kopterist oli kuulda järsku kahte põmakat. Seejärel kerkis kopteri saba taevasse, see tiirles õhus mitu korda ümber oma telje ja mõne sekundi pärast kukkus merre, ligi 4 kilomeetri kaugusel lootsijaamast.

Kapten andis kohe häire ja läks ise lootsipaadiga sündmuskohale, kaasas jaama masinist. Kui nad sündmuskohale jõudsid, oli selge, et päästa pole enam kedagi. Kopter oli viinud reisijad kaasa kümnete meetrite sügavusele. 14 hukkunuga õnnetuse ainsaks tunnistajaks oli sündmuskohal õlilaik.

Õnnetuse päeval oli Malmi kopterijaamas valves Fredrikssoni sõber Kai Jahnsson. Ta sõitis kohe välja, kui õnnetusest kuulis ja aimas juba lennu ajal halba – sõber võis olla hukkunud. Oli veel siiski õhkõrn võimalus, et keegi on eluga pääsenud. Alustati pinnaltotsinguga, aga see mingeid tulemusi ei andnud. Kopter oli mere põhjas ligi 50 meetri sügavusel Aegna saare lähedal. Päästjad tõid kaks päeva hiljem surnukehad kopterist välja, kõik peale Fredrikssoni.

Ametivõimude info kohaselt oli kopteri piloodi poolne aken katki ja mõlema piloodi turvavööd olid lahti, samas oli vähetõenäoline, et Fredrikssonil õnnestus kukkuvast kopterist välja hüpata.

Pärast õnnetust sõitis Jahnsson tagasi Soome ja sealt edasi Norrasse, kus veetis nädal aega. Sõbra saatus aga mõlkus meeles. Ta sai reisi ajal teada, et kõik leiti üles peale Fredu. Ta otsustas teha sõbrale viimase teene. Ta organiseeris meeskonna ning läks ise surnukeha otsima. Ta kuulub sukeldumisühingusse, kust lubati anda laev ja sukeldumisrobot. Laev jõudis sündmuskohale kella 2 ajal öösel ja kohe alustati otsingutega. Kahe tunni pärast leitigi sõber üles. See oli ühelt poolt kurb sündmus, teiselt poolt kergendus perele.

Pärast õnnetust liikusid jutud, et tegemist oli terrorirünnaku või ilmastikunähtusega. Kui aga valmis õnnetuse raport, selgus, et neil juttudel polnud alust. 2008. aasta augustis avaldatud raportist tulid välja tõsised puudused Copterline’i tegevuses. Koptereid ei hooldatud Sikorsky nõuetele vastavalt, samuti polnud hooldustöid kirja pandud.

Aasta enne õnnetust oli hüdraulika vedeliku analüüs näidanud, et vedelik oli määrdunud – selle põhjuse oleks pidanud välja selgitama. Puudusid andmed süsteemi nõutava läbipesu kohta. Raporti järgi polnud kopter õnnetuse hetkel kasutuskõlbulik. Ühtlasi selgus, et piloodid olid andnud hädakutsungi, aga mingil põhjusel seda keegi ei kuulnud. Selle asjaolu põhjus ei selgunudki.

https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/8b9a0382-6cb2-487a-bd44-8f3be9e91ffc

Kommentaarid
(Külastatud 2,570 korda, 1 külastust täna)