Euroopa suurimad netomaksjad ehk riigid, kes maksavad ELi eelarvesse perioodil 2021-2027 on suuruse järjekorras järgmised: Saksamaa, Taani, Holland, Prantsusmaa, Belgia, Rootsi, Austria, Luksemburg, Soome, Iirimaa ja Itaalia.
Kui suur netomaksja Suurbritannia otsustas EList 2016. aastal lahkuda, siis jäi eelarvesse 12 miljardi euro suurune auk. Seetõttu oli surve ELi jõukamatele riikidele väga suur. Lõpuks lepiti teisipäeval kokku, et Soome osakaal maksetes suureneb aastas 100 miljoni euro võrra.
See tähendab, et iga soomlane maksab aastas ELi eelarvesse 147 eurot perioodil 2021-2027. See, et soomlaste netomakse suhtes SKP-sse ei tõusnud, vaid hoopis langeb 0,03 protsendipunkti võrra võib pidada edukate läbirääkimiste tulemuseks. Soome osa kasvab vähem kui teistel maksjatel, välja arvatud Belgia. Nn säästliku neliku ehk Hollandi, Austria, Taani ja Rootsi maksed suurenevad rohkem kui Soome omad. Ka suhtes elanike arvu on Soome maksed teiste netomaksjate hulgas kõige väiksemad.
Lisaks eelarvele peab iga soomlane maksma ELi kriisipaketti ligi 600 eurot, seda aastaks 2058.
Nn säästlik nelik kauples omale välja järgmised maksualandused: Holland 1,92 miljardit, Taani 322 miljonit, Rootsi 1,069 miljardit ja Austria 565 miljonit eurot. Aga isegi pärast neid maksualandusi on Soome maksed väiksemad kui neil riikidel. Näiteks iga hollandlane maksab ELi eelarvesse aastas 207 eurot, taanlane 270 eurot, rootslane 223 eurot ja austerlane 208 eurot.
Kõigi netomaksjate hulgas parandab järgmisel eelarveperioodil kõige enam oma olukorda Belgia, kus maksed vähenevad 0,10 protsendipunkti võrra võrreldes eelmise eelarvega. Iga belglane maksab ELi eelarvesse aastas 194 eurot.
Kõige halvemini läks kõnelustel Iirimaal, kelle positsioon halveneb 0,19 protsendipunkti võrra.
Euroopa suurim netomaksja on Saksamaa, iga sakslane maksab ELi eelarvesse aastas 259 eurot. Seetõttu on Saksamaal ELis ka väga suur otsustusõigus.
Soome peaministrit Sanna Marinit on süüdistatud selles, et Soome ei taotlenud liimmemaksu vähendamist, aga Soome põhimõte on seda mitte teha, kuna siis peab selle kinni maksma keegi teine.
Liikmemaksu alandusi tehakse alates 1984. aastast, kui Suurbritannia toonane peaminister Margaret Thatcher need oma riigi jaoks läbi surus. Pärast Brexitit taheti maksualandustest lahti saada, aga sellele vaatamata surus grupp riike need läbi.
Nn säästlik nelik soovis hoida maksuvähendustega ELi eelarve madala, 1 protsendi peal SKP-st, samas kui Soome oleks valmis suuremaks eelarveks. Soome pooldab pigem eritoetusi, näiteks nüüd kauples peaminister Sanna Marin välja 250 miljoni euro asemel toetused mahus 500 miljonit eurot. Samalaadse toetusskeemi pooldaja on Prantsusmaa, mis kauples oma põllumeestele välja 1,3 miljardi suuruse täiendava toetuse.
Itaalia on seni olnud Euroopa Liidu netomaksja, aga kuna Itaalia saab omale 21 protsenti kriisitoetusest, siis saab Itaaliast koroona tõttu maksja asemel saaja. Hispaania saab kriisipaketist 19 protsenti ja Prantsusmaa 10 protsenti. Kriisipaketist võidavad eriti Itaalia ja Hispaania.
Euroopa Liidu riikide netopositsioon eelarves, protsent SKP-st:
Riik, positsioon aastatel 2014-2020, positsioon aastatel 2021-2027
| Bulgaaria | 4,01 % | 3,75 % |
| Leedu | 3,93 % | 3,04 % |
| Horvaatia | 3,06 % | 2,99 % |
| Läti | 3,50 % | 2,90 % |
| Rumeenia | 2,56 % | 2,41 % |
| Ungari | 3,31 % | 2,40 % |
| Eesti | 3,17 % | 2,26 % |
| Kreeka | 2,40 % | 2,21 % |
| Poola | 2,70 % | 2,01 % |
| Slovakkia | 2,49 % | 1,64 % |
| Portugal | 1,63 % | 1,32 % |
| Tšehhi | 1,59 % | 1,09 % |
| Küpros | 0,73 % | 0,86 % |
| Sloveenia | 1,11 % | 0,78 % |
| Malta | 1,05 % | 0,75 % |
| Hispaania | 0,17 % | 0,13 % |
| Itaalia | -0,19 % | -0,18 % |
| Iirimaa | -0,04 % | -0,23 % |
| Soome | -0,27 % | -0,24 % |
| Luksemburg | -0,26 % | -0,27 % |
| Austria | -0,35 % | -0,34 % |
| Rootsi | -0,39 % | -0,34 % |
| Belgia | -0,44 % | -0,34 % |
| Prantsusmaa | -0,31 % | -0,35 % |
| Holland | -0,42 % | -0,36 % |
| Taani | -0,36 % | -0,37 % |
| Saksamaa | -0,46 % | -0,49 % |
Allikad: Soome valitsus, Iltalehti
