Noor maapõueekspert Tallinn-Helsingi tunnelist: võimatu pole siiski miski

TalTechi geoloogia instituudi tehnik, maapõueressursside magistriõpilane Aleks Strazdin pole veel 25 aastat vana, kuid on saanud olla juba osaline Tallinna-Helsingi tunneli ja Rail Balticu projektides. „Meie erialal on võimalik varakult töötada megaprojektide juures , olgu siis Eestis või välismaal,” kinnitab Strazdin.

Aleks Strazdin hindab oma töö juures kõige rohkem seda, et saab mööda maad ringi käia ja maapõue uurida, selle asemel, et tundide viisi kontoritooli nühkida. Juunikuu esimesel nädalal alustab ta uue projektiga. „Olen praktikal sellises ettevõttes, mis tegeleb erinevate ehitus- ja keskkonnaprojektidele eelnevate maapõue geotehniliste uuringutega. Kõige uuem töö on seotud mitut riiki hõlmava Rail Balticu rajamisega. Hakkame Pärnus uurima pinnast paigas, kuhu on plaan rajada rongide terminal,“ räägib Aleks Strazdin.

Pärnu terminali asukohta läheb nende meeskond puurmasinaga, millega viiakse läbi maapinna tugevust mõõtvad katsed. „Me peame teadma, kui tugev on pinnas,“ kinnitab tehnik. „Lisaks võtame kaasa proovid, mida laboris uurida. Analüüsime tulevase ehitusplatsi kivimikihte ja võtame niiskuse proove.“ Et uuringu tulemusest kooruks midagi, mis terminali ehituse välistaks, noormees ei usu. „Tegemist on maapealse ehitisega, peame lihtsalt kindlaks tegema, millised on geotehnilised tingimused ehitise rajamiseks. Aga ehitada saab sinna kindlasti.“

Kas tunnel saab tulla?

Aleks Strazdin on aga seotud ka ühe teise suurprojektiga, mille puhul on tegemist juba hoopis keerulisema väljakutsega. „Bakalaureuse õpingute ajal osalesime TalTechi geoloogia instituudi meeskonnaga Tallinna-Helsingi merealuse tunneli trassi kivimikihtide uurimisel. Seal meil polnud võimalik võtta füüsiliselt proove, aga kasutasime samasuguste omadustega analooge. Meile toodi erinevaid kivimiproove koos infoga nende paiknemise sügavuse ja asukoha kohta. Hakkasime neid laboris katsetama.“ Seejuures õnnestus meeskonnal kasutada abrasiivsust mõõtvat eritehnikat. Kõik näidised sorteeriti ja tehti kindlaks kivide tugevus, tihedus, poorsus, mahumass jne.

Tunneli rajamine on raudteeterminalist märksa keerukam protsess, sest tuleb arvestada nii ebastabiilsete kivimikihtide kui nendes voolavate põhjaveekihtidega. „Jõudsime oma uurimistööga järeldusele, et lihtne see olema ei saa. Tunnel läbiks geotehniliselt keerulisi kivimikihte, kust läbi minna on kulukas. Kihid on nõrgad ja vett täis,“ toob Strazdin välja seni veel erinevate ettevõtjate unistustes elava suurprojekti elluviimise kitsaskoha. Võimatu pole siiski miski, nii teab Strazdingi ühte võimalust, kuidas maapõu koostööle sundida. „Üks meetod on maapinna külmutamine. Piltlikult öeldes tähendab see, et ümber tunneli külmutatakse maa ühtlaseks jääkamakaks, et saaks ohutult alustada ehitustöödega, hiljem rajatakse toestik, ning maa sulab jälle üles.“

Tunneliprojekt osutus sedavõrd põnevaks, et Aleks Strazdin tegi sarnasel teemal ka oma bakalaureuse lõputöö. Täpsemalt uuris noormees tunneli Eesti-poolse portaali läbindamisvõimalusi. Töös loodi esmased läbindustööde parameetrid kõikide kihtide jaoks ning iga kihi kohta loodi esmane tehnoloogia läbindamiseks ja toestamiseks. Lisaks tehnoloogiale arvutas Strazdin välja Eesti-poolse tunneliportaali läbindamise ligikaudse aja- ja ressursikulu.

Maapõue uurijale on Eesti kullaauk

Kui paljud geoloogid-mäendusspetsialistid tunnevad tõmmet kaugete maade salapäraste kaevanduste järele, siis Aleks Strazdin on Eestile truu. Ehkki tunnistab, et kandideeris mõni aasta tagasi Norra naftaväljadele, aga sinna oli meeletu tung ning noor tudeng jäi välja. „Aga mulle saadeti 5 minutiline tagasiside video, milles analüüsiti minu tugevaid ja nõrgemaid külgi ja anti soovitused edasiseks arenguks,“ on Strazdin tänulik konkursi korraldajatele. „Võib-olla ma jõuan sinna kunagi, ehkki soovidel ja prioriteetidel on kombeks ajas muutuda.“

Praegu on aga Strazdini arvates Maarjamaa piisavalt huvitav koht. „Tööd siinmail jätkub. Eestis on veel küll maavarasid, mida uurida ja kaevandada. Võtame kasvõi rauamaagi kaevandamise võimalused.“ Maagi kaevandamise osas ongi Strazdini hinnangul veel arenguruumi, sest sellele Eestis ei keskenduta. „Samas on Eestis väga tugevad kihtmaardlate eksperdid, sest me tunneme põlevkivi ja fosforiiti. Samuti turvast – meie ettevõtted töötavad turbaga näiteks Aafrikas,“ toob Strazdin näiteid sellest, et kel aga huvi piiri taha tööle minna, saab TalTechi pagasiga hästi hakkama.

Eriala, kus ei pea tuupima

Lisaks tööprojektidele on Aleks Strazdinil käsil magistriõpingud geoloogia instituudi maapõue ressursside erialal. „Bakalaureusekraadi sain maateaduses ja geotehnoloogias. Ega ma erialast enne õppima asumist suurt teadnud, aga et mind huvitasid nii loodusteadused kui ka tehnoloogia, siis tundus TalTechi kodulehel sirvides, et see eriala koondas mõlemad valdkonnad. Astusin sisse ja olen oma erialavalikuga väga rahul,“ kinnitab noormees, kes mäletab ülikooliajast põnevaid ekskursioone kaevandustesse ja kaevandusettevõtetesse. „Ei olnud tuima päheõppimist, sest see valdkond on loogiline. Nii et kui maapõue erialad pakuvad huvi, siis on neid kerge õppida, sest põnevust jagub. TalTechi geoloogia instituut on alternatiiviks ka ajaloohuvilistele, sest seal õpetatakse ja uuritakse meie planeedi ajalugu,“ innustab Aleks Strazdin noori, kes veel pole huvitavat eriala leidnud.

(Külastatud 375 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid