Soome ajakirjanik: alles koroonakriisi ajal sain aru, et Eesti on välismaa

Eestist uudiseid vahendav Soome Yle ajakirjanik Silja Massa kirjutab arvamusloos, et alles koroonakriisi ajal sai ta aru, et Eesti on välismaa.

Järgneb Silja Massa arvamuslugu.

Olen suhtunud seni Helsingi ja Tallinna vahel käivatesse alustesse nagu lähirongidesse. Laeva peale on hea hüpata siis, kui on vaja minna hambaarstile, pittu või tuttava juuksuri juurde Helsingisse. Kaks tundi merel kulub tööd tehes kiiresti. Sageli ei mõtlegi sellele, et lähed ühest riigist teise.

Tallinn on Helsingile geograafiliselt nii lähedal, et kaks linna on nagu üks piirkond. Helsingi ja Tallinna piirkond on riikide bränditöögruppide lemmik, maailmas ainulaadne kaksikpealinn, mille kohta kasutatakse selliseid nimetusi nagu Talsinki ja Hellinn.

Tallinnas elavad soomlased kutsuvad kodulinna naljatades ka Lõuna-Helsingiks. Bränditöögruppides kujutatakse ette, et tulevikus hakkavad inimesed, ideed, tooted ja teenused veelgi kergemini ja kiiremini liikuma ühest riigist teise, kui kahe linna vaheline veealune tunnel valmis saab.

Elu aga muutus täielikult, kui Eesti ja Soome otsustasid märtsikuus piiri sulgeda, et piirata viiruse levikut. Minusugused kahepaiksed pidid otsustama, kuhu nad jäävad. Ühtäkki sain aru, et elan tegelikult välismaal. Ei saanud enam minna Soome, et sõpradega kokku saada või tuua ära Helsingisse ununenud jalgratast.

Kuigi laevaliiklus on pärast pikka pausi taastunud, on kahe riigi vaheline liikumine vabast veel kaugel. Piiril oodatakse passijärjekorras nagu 1990ndatel aastatel, ning piiriületuse puhul peab seda põhjendama. Selleks on näiteks üle piiri asuv töö või kool või pereliige.

Piiriametkondade reeglid pole kõigile arusaadavad. Eesti on saatnud vahemikus 14.–22. maini piirilt tagasi 72 soomlast, kellel polnud täidetud vajalikke tingimusi riiki sisenemiseks, räägib Soome lahe merevalve ülema asetäitja Mikko Simola.

Soome ja Eesti vahel pendeldas regulaarselt kümneid tuhandeid inimesi. Valdav enamus neist on eestlased, kel on töökoht Soomes, aga pere ja muu elu Eestis. Neile tähendas piiride sulgemine rasket valikut töö ja pere vahel. Raskete valikute ees olid ka meedias vähem kajastamist leidnud Eestis elavad soomlased.

Statistika järgi elab Eestis ligi 8000 soomlast. Tegelikku numbrit on raske öelda, sest registreeritud tohib olla vaid ühes riigis korraga, seda isegi siis, kui jagad end kahe riigi vahel. Mõned soomlased registreerivad end Eestisse, kuna neil on Eestis teine elamine või suvila. Statistika järgi elavad nad Eestis, kuigi nad võivad Eestisse sattuda juhuslikult. Teised on elanud aastaid Eestis, aga on registreeritud Soomes ja neile laieneb Soome sotsiaalkindlustus. Nemad Eesti statistikas ei kajastu.

Eestis elavate soomlaste Facebooki grupis on koroona ajal küsitud mitmesugust infot: kas keegi saab ära tuua teisele poole piiri jäänud asju? Kas ärikohtumine on piisav põhjus, et saaks Soomest Eestisse tulla?

Sellised küsimused annavad märku sellest, kui mitmetahuliselt on Eesti ja Soome omavahel seotud. Ühendust peavad diplomaadid, ametnikud ja riigibrändi töögrupid, aga eelkõige tavalised inimesed. Kuigi Helsingi ja Tallinna vahel on nüüd pendeldamist palju vähem, ei kaota koroona Soome ja Eesti lähedasi suhteid. Olen kindel, et kui järgmine kord Soomes käin, siis on laevareis eksootilisem kui kunagi varem.

Vasta koronakriisin aikana muistin, että Viro on todellakin ulkomaa

Arkea maailmalta: Korona-aika on tehnyt näkyväksi Viron ja Suomen rajan, jota tavallisesti ei tule ajatelleeksi, kirjoittaa Ylen Viron-toimittaja Silja Massa. TallinnaOlen suhtautunut Helsingin ja Tallinnan välillä liikennöiviin lauttoihin kuin lähijuniin. Lauttaan on helppo hypätä silloin, kun pitää päästä hammaslääkäriin, juhliin tai luottokampaajalle Helsinkiin. Kaksi tuntia merellä kuluu nopeasti töitä tehden.

(Külastatud 1,680 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid