Koroona lööb tugevalt Soome majandust: tuleb suur kriis ja tööpuudus

Asjatundja väitel lööb koroonaviirus tugevalt Soome majandust, mille tagajärjel tuleb suur kriis ja tööpuudus.

Analüüsifirma GnS Economics andmetel langeb Soome majandus tänavusel, 2020. aastal 5 protsenti ja 2021. aastal 14 protsenti, vahendab Iltalehti.

Firma GnS Economics peaökonomist, riigiteaduste doktor Tuomas Malinen ütles, et Soomet ootavad ees väga hullud ajad. Tänavu langeb Soome majandus 5 protsenti, järgmisel aastal 14 protsenti ja siis veel 2022. aastal 11 protsenti, kuna koroonaviirus kahjustab maailmamajandust ja seeläbi Soomet.

Malineni väitel käivitab koroonaviirus maailmas protsessi, mis on susisenud juba alates 2008. aastast. See oli suur pauk, aga keskpankade likviidsuse lisamisega see korvati. Pärast seda jagati heldelt raha ning intressimäärad olid nullis. Paljud ettevõtted ja riigid laenasid end kõrvuni võlgadesse. Aktsiakursid kerkisid pilvedesse.

Pärast finantskriisi oli maailma rahandus šokis, aga ülejäänud majandust see ei puudutanud. Turgudele süstiti kõvasti likviidsust ja usaldus taastus. Võrreldes finantskriisiga on praegune olukord erinev, kuna langus tuleb reaalsest majandusest. Maailmamamajanduses on olnud 11 aasta pikkune tõusuperiood ja seda on hoitud kunstlikult üleval odava rahaga. Seoses sellega on turul palju nõrku ettevõtteid, mis ei pea languse survele vastu. Šokk tuleb sealtkaudu.

Malineni väitel on ettevõtete võlgnevus praegu maailmas tipus. Kui olukord kehveneb, kajastub see kohe laenuturul ja sealtkaudu kogu maailma ettevõtluses. Nüüd tuleb samaaegselt nii reaalmajanduse kui finantskriis. Selline olukord oli viimati 1930ndate aastate suure kriisi ajal. Praegu on näha, et seda protsessi ei saa enam peatada.

Kriis tuleb 5-osaline: algus, vastulöök, tulv, häving, taastumine. Praegu ollakse alguse ja vastulöögi vahel, kus keskpangad kavandavad vastumeetmeid. See aga ei õnnestu ning järgneb ettevõtete pankrotilaine ehk tulv. Pärast seda saabub häving. Finantssüsteem kukub kokku ja tuleb pangakriis.

Euroopa keskpank on alates finantskriisist hoidnud majandust üleval 0-intresside ja Euroopa riikide võlakirjade ostmisega. Odava laenuraha ja madalate intresside tingimustes on jäänud majanduses vajalikud muutused tegemata. Nüüd aga on Euroopa keskpank täiesti hambutu. Poliitikud peavad kutsuma mingil hetkel keskpankurid vaibale ja küsima, miks nad nii pikalt majandust turgutasid. Suur kukkumine on ainult keskpankurite viga. Koroona lihtsalt tõi selle välja.

Koroona oleks nagunii toonud kaasa kriisi, see on selge, aga see, kuhu keskpankurid on rahanduse ja majanduse ajanud ainult süvendab seda. Möödunud nö tõusuperiood oli kunstlikult tekitatud. See tekkis võlgu paisutades ja odava laenurahaga. See on olnud keskpankurite vastutustundetu tegevuse tulemus. Praegused uudised koondamiste kohta on alles algus. Suurem hoop majandusele tuleb välja aprillis ja löök tööhõivele saabub suve jooksul. Tööturu olukorra halvenemine kestab kuni 2021. aasta lõpuni välja.

Tööpuudus tõuseb suure tõenäosusega 1990ndate alguse tasemele, mil see oli 18 protsenti. Ligi 20 protsendi juurde võib see tõusta nüüdki, ilmselt mitte kõrgemale. 1990ndatel aastatel oli Soomes töötus kõige kõrgem 1993. aasta maikuus, mil see oli 19 protsenti. Malinen hoiatas languse eest juba 2017. aastal, aga paljud naersid selle peale. Nüüd on kolm aastat hoiatatud, et maailmamajandus on haavatav ja ei ela šokki üle. Kui aga tuleb selline šokk nagu koroona, siis läheb asi väga hulluks.

Malinen tunnistab, et antud olukorras peavad peeglisse vaatama ka majandusteadlased. Teadlased pole olnud piisavalt kriitilised majanduse turgutamise koha pealt. Häirekellad oleksid pidanud helisema hakkama palju varem. Malinen räägib, et on juba kolm aastat püüdnud Soomes ajakirjanikele selgitada, et Soome Panga prognoosidega pole midagi peale hakata. Soome Pank lihtsalt ei oska prognoosida langust või kriisi. Tõusuperioodil on nende prognoosid olnud head. Muid sõltumatuid arvajaid on aga Soomes väga vähe. Seda näitab kasvõi see, et kolm aastat tagasi naerdi, kui räägiti, et majandus on kehvas seisus.

Korona iskee talouteen – Ekonomisti: Suomi syöksyy lamaan ja suurtyöttömyyteen

GnS Economicsin pääekonomisti, valtiotieteen tohtori Tuomas Malinen sanoo, että Suomea odottavat hirveät ajat. Riippumaton GnS Economics ennustaa, että Suomen talous kutistuu tänä vuonna 5 prosenttia, ensi vuonna 14 prosenttia ja 11 prosenttia vielä 2022, kun koronaviruksen laukaisema lama kurittaa maailmantaloutta ja Suomea sen mukana.

(Külastatud 8,937 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid