Teadlased tegid kindlaks, miks stress muudab juuksed kiiresti halliks

Räägitakse, et Prantsuse kuninganna  Marie Antoinette’i (1755–1793) juuksed muutusid valgeks ühe ööga, kui ta vangistati revolutsiooni päevil. Hiljem hukati ta giljotiini all.

See pole ajaloos esimene ega viimane juhtum, mil juuksed on sääraselt üleöö halliks muutunud. Juba juudi pühakirjas Talmudis on kirjeldatud, kuidas inimesed murest murtuna halliks läksid.

On andmeid, et teise ilmasõja pommirünnakute ajal läksid inimestel juuksed kiiresti halliks. Neil juhtudel on tekitanud imestust see, et juuksed vahetavad värvi kiiremini kui nad peale kasvavad ehk siis värv muutub juustel täielikult kuni juurteni välja.

USA Harvardi ülikooli teadlased on nüüd teinud kindlaks, kuidas hallinemine täpselt toimub. Juustelt võtab värvi stressi ajal eralduv aine noradrenaliin, selgus hiirte peal läbi viidud katsetest.

Juuksed kasvavad karvanääpsudest, mida inimestel on ligi 100 000. Juuksed saavad värvi melaniinipigmenti tootvatelt rakkudelt ehk melanotsüütidelt. Melanotsüüdid arenevad tüvirakkudest. Kui inimesed vananevad, siis tüvirakud hääbuvad ja juuksed kaotavad oma värvi. Stress mõjub neile tüvirakkudele laastavalt.

Melanotsüütide tüvirakke hävitab igasugune stress ning hiirte puhul muutus karva värvus heledaks. Varem arvasid teadlased, et stressi puhul ründab organismi immuunsüsteem enda pigmente tootvaid rakke. See oli seni valitsev teooria, miks stress muudab juuksed halliks. See teooria ei pidanud aga katsete puhul paika, kuna hallinesid ka need hiired, kelle immuunsüsteem oli välja lülitatud.

Siis katsetasid teadlased, kas põhjus on stressihormoonis kortisoolis. See teooria ei leidnud samuti tõestust. Kortisooli eritumise välja lülitamine ei peatanud hiirtel karvade hallinemist. Lõpuks leidsid teadlased põhjuse – see oli võitle või põgene reaktsiooni tekitav noradrenaliin.

Noradrenaliini eritavad organismis neerupealsed. Teadlased leidsid, et ka neerupealsete eemaldamine ei hoidnud ära hallinemist. Selgus, et noradrenaliinil on organismis ka teine allikas. Seda eritab tahtele allumatu osa närvisüsteemist, kui käivitub võitle või põgene reaktsioon. Siis pulss kiireneb, vererõhk tõuseb ja pupillid laienevad. Selle osa närvisüsteemi närvirakud on ka karvanääpsudes, kus asuvad pigmendirakkude tüvirakud. Noradrenaliinil on juurdepääs sinna, kus pannakse paika juuste värvus.

Noradrenaliini roll selgus siis, kui hiirtel blokeeriti selle osa närvisüsteemi noradrenaliini tootmine. Siis hiirte karv enam stressi mõjul ei hallinenud. Järgmises katses lülitati aga noradrenaliini tootmine närvisüsteemis sisse ja hiired hallinesid isegi ilma stressita. Vaid mõne päevaga kadusid kõik pigmenti kujundavad tüvirakud. Kui neid pole, siis pigment ei uuene. Kaotus on lõplik, selgub uurimusest.

Hallinemise mehhanism näitas ühtlasi seda, kuidas stress mõjutab kogu organismi. Stressist ei jää seoses närvirakkudega puutumata ükski rakk. See põhjendab, miks stress vähendab inimese immuunsust ja miks luuüdis väheneb hspc tüvirakkude hulk, neist omakorda sõltub vereloome ja immuunsus. Ühtlasi leidsid teadlased viisi, kuidas vanadusega kaasnevat juuste hallinemist ära hoida- selleks tuleb blokeerida närvirakkude mõju melanotsüütide tüvirakkudele.

Hyperactivation of sympathetic nerves drives depletion of melanocyte stem cells

Empirical and anecdotal evidence has associated stress with accelerated hair greying (formation of unpigmented hairs)1,2, but so far there has been little scientific validation of this link. Here we report that, in mice, acute stress leads to hair greying through the fast depletion of melanocyte stem cells.

(Külastatud 1,207 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid