Soome välisministeeriumi salastatud dokumendid: Soome tegutses 1990ndatel aastatel Venemaa huvides, jättis NATO-ga liitumata

Päevavalgele jõudnud Soome välisministeeriumi salastatud dokumentidest tuleb välja, et Soome tegutses 1990ndatel aastatel Venemaa huvides, kui jättis liitumata NATO-ga. Venemaa omalt poolt kinnitas Soomele, et Balti riike ei lasta kunagi NATO-sse.

Soome lasi end Venemaa suhtumisest mõjutada ning see otsustas Soome saatuse NATO-sse astumise osas, vahendab Iltalehti.

Soome rõhutas igal võimalikul juhul oma neutraalsust ja sai selle eest Venemaalt isegi kiita. See selgub Soome välisministeeriumi 1995. aasta salastatud dokumentidest, mis tulid avalikuks käesoleva aasta algul. Välisministeeriumi dokumendid olid salastatud 25 aastaks, mistõttu saadi laiemalt alles nüüd teada, mis Venemaa arvas Soome liitumisest üheaegselt nii Euroopa Liidu kui NATO-ga. Soome liitus Euroopa Liiduga 1995. aasta jaanuaris.

Välisministeeriumi dokumentidest tuleb välja, et kuigi Venemaa oli tol ajal väga nõrk, tegi ta kõik selleks, et hoida ära Soome liitumine NATO-ga. Soome omakorda nõustus Venemaa sooviga, et ei liitutaks Euroopa Liidu ega NATO sõjaliste ühendustega. See tuleb välja Soome välisministeeriumi poliitilise osakonna memost 16. oktoobrist 1995.

Sel ajal, kui Soome oli juba liitunud Euroopa Liiduga, Eestis alles unistati Euroopa Liidust, NATO-st rääkimata. Samas tuleb Soome välisministeeriumi dokumendidest välja, et Eesti oli NATO suhtes positiivselt meelestatud. Seda imestati Soomes, kuna Venemaa oli rõhutanud, et Balti riike ei lasta kunagi NATO-sse.

Soome toonastest valikutest andis mõista Soome endine peaminister Alexander Stubb, kui ütles 2014. aastal intervjuus Rootsi lehele Dagens Nyheter, et Soome oleks pidanud 1995. aastal liituma nii Euroopa Liidu kui NATO-ga. President Sauli Niinistö tunnistas samal aastal USA väljaandele Washington Post, et tol ajal oleks Soome liitumine NATO-ga olnud lihtne, kuna Venemaa oli siis väga nõrk. Kui ajakirjanik küsis Niinistölt, kas see oli käest lastud võimalus, vastas Niinistö, et see oli kahtlemata võimalus.

Praeguste dokumentide valguses on veel raske öelda, kas Stubbi ja Niinistö jutt peab paika, kuna paljud NATO-t puudutavad dokumendid on jätkuvalt salastatud. Salastatud on näiteks põhjendused, miks Soome otsustas tol ajal jätta NATO-ga liitumata. Samuti pole üheselt selge, kas Soome tegi NATO-ga liitumata jätmise otsuse teadmisega, et Balti riike kunagi NATO-sse ei lasta.

Baltimaade ja NATO teema on Soome jaoks oluline, kuna sellest tuleks välja, kas Soome tegi tol ajal valearvestuse, kui tegutses Venemaa huvides ja jättis NATO-ga liitumata. Välisministeeriumi dokumentidest tuleb aga välja, et Venemaa nägi NATO laienemises suurt ohtu. Näiteks kutsuti Soome suursaadik Moskvas 2015. aasta novembri lõpus välja ja Venemaa toonane kaitseministri kohusetäitja Andrei Kokošin kinnitas: „Me ei anna Balti riike kunagi NATO-le.”

Kokošin oli mures neutraalsuse kadumise pärast Austrias, Rootsis ja Soomes. Kokošini väitel oli Venemaa analüüsinud hoolikalt tookordset sõjalis-poliitilist olukorda. Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et eriti ohtlik on NATO ja Venemaa vahel olev vöönd, kus võivad puhkeda konfliktid. Selles vööndis asub ka Soome, kus Soomel on Venemaaga 1300 kilomeetrit ühist piiri. Venemaa huvides oli, et NATO ei laieneks sellesse vööndisse.

Nüüd on seoses Soome tegevusega esile kerkinud mitmeid küsimusi, näiteks see, kas Soome allus Venemaa ähvardustele ja jättis seetõttu NATO-ga liitumata või loodeti, et NATO ei võta Balti riike vastu, kui Soome ei liitu. Venemaa vaatevinklist vaadatuna käitus Soome 1995. aastal täiesti eeskujulikult.

Üks silmapaistvamaid Venemaa tolleaegseid reaktsioone oli Venemaa toonase Helsingi suursaadiku Juri Derjabini intervjuu väljaandele Vasabladet pealkirjaga Derjabin varnar för Nato ehk Derjabin hoiatab NATO eest. Oli see teadlik mõjutamine või mitte, aga dokumentidest tuleb välja, et Soome välisministeeriumis jõuti 1995. aastal Venemaaga „ühisele arusaamale” NATO osas. Venemaa põhjendas NATO laienemise vastasust sellega, et see võib mõjutada Venemaa sisepoliitilist olukorda. Venemaa jäi endale kindlaks: Balti riike ei lasta kunagi NATO-sse.

Läks aga teisiti. Eesti ja teised Balti riigid liitusid NATO-ga 9 aastat hiljem 2004. aasta märtsis. See protsess oli aga pikk ja vaevaline. Kui Eesti toonane välisminister Siim Kallas käis 1995. aasta 13. detsembril president Martti Ahtisaaril Mäntyniemi residentsis külas, siis edastas ta Eesti selge seisukoha: eesmärk on liituda nii Euroopa Liidu kui NATO-ga. Veel viis aastat varem oli Eesti olnud NSV Liidu osa.

Kallas kinnitas, et Eesti on jätkuvalt huvitatud liitumisest NATO-ga. Ühtlasi ütles Kallas, et protsess on pikk ja Eesti pole tõenäoliselt laienemise esimeste liitujate hulgas. Kallase ütlused tulid samuti välja nüüd avalikuks tulnud dokumentidest.

Ulkoministeriön salatut asiakirjat: Venäjä jylisi Suomelle, ettei anna Baltiaa koskaan Natolle – virhearvio saattoi ratkaista Suomen Nato-kannan

Tuore Euroopan unionin jäsen Suomi varoi suututtamasta Venäjää Nato-kysymyksessä vuonna 1995. Suomi korosti kaikissa virallisissa keskusteluissa Venäjän kanssa puolueettomuuttaan – ja sai toimistaan jopa kiitosta Venäjältä. Asia paljastuu ulkoministeriön vuoden 1995 asiakirjoista, jotka ovat olleet salaisia tämän vuoden alkuun saakka.

(Külastatud 464 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid