Eesti pereema kahtleb, kas Soomes teenitud raha on seda väärt

Soome ja Eesti lähedus võimaldab paljudel eestlastel Soomes tööl käia, aga enamasti nõuab see perede liikmetelt ohverdusi. Eesti maapiirkondades on palju selliseid peresid, kus üks pere liige veedab välismaal suurema osa ajast.

Eesti põhjaosas elav Mirtel oli 9 kuu vanune, kui pereisa Mirek läks esimest korda Soome tööle. Mirek oli ära paar kuud ja tuli koju tütre 1. sünnipäevaks, vahendab Helsingin Sanomat.

Mirteli 37-aastane ema Viivika räöägib, et Soomes töötamine pidi olema ajutine. Soomes oli kavas käia vaid korra, aga see kord venis aastate pikkuseks. See on Eestis üsna tavaline asi.

Praegu on Mirtel 9-aastane ja käib koolis 3. klassis. Isa käib jätkuvalt Soomes tööl. Algul oli jutt, et isa tuleb tagasi, kui Mirtel läheb lasteaeda, siis et tuleb, kui laps läheb 3. klassi. Nüüd küsib naine, kas isa tuleb tagasi, kui laps läheb ülikooli.

Eestlased on Soomes väga suur rahvusrühm, kellest osa elab püsivalt Soomes, osa käib Soome tööle. Enamus Soome vahet pendeldajatest on mehed. Eestlase stereotüüp Soomes ongi ehitusmees, kes elab teistega koos ühes korteris ja teeb pikki tööpäevi ehitusobjektil.

Vähem räägitakse sellest, mis on eestlastel Soomes töötamise hind. Paljudel on Eestis pered, mis tähendab, et see on raske nii neile, kes lähevad, kui neile, kes jäävad. Viivika mees töötab Soomes samuti ehitajana. Tavaliselt on Mirek Soomes 3 nädalat ja siis nädala Eestis, aga varem oli ta rohkem kodust ära.

See tähendab, et suurema osa ajast on ema ja tütar kahekesi kodus Huljal, mis asub Kadrina lähedal. Pereelu on ilma abikaasata küllalt raske. Tavaliselt ärkab Viivika kell 7 hommikul, rõivad on juba eelmisel päeval valmis pandud. Naine äratab lapse ja koos süüakse hommikust, pestakse hambad ja siis saadab Viivika Mirteli bussi peale ning läheb ise tööle.

Viivika töötab Rakveres ilusalongis, kus ta teeb maniküüri ja pediküüri. Tööaeg on varieeruv ja vahetevahel on laps üksinda kodus. Õhtul tehakse koduseid ülesandeid ja mängitakse klaverit. Viivika on laupäevadel tööl, siis on Mirtel vanaema või naabrilaste juures. Pühapäeval võetakse vabamalt ning käiakse jalutamas.

Viivika räägib, et päevad mööduvad meest Soomest koju oodates. Kui mees tuleb, siis läheb aeg väga kiiresti. Kui Mirtel oli väike, kaalus ka Viivika Soome kolimist. Siis läks aga Mirtel lasteaeda ja kooli ning see mõte jäi unistuseks. Viivikal on kaks õde, kellest üks elab Saksamaal ja teine Soomes. Õde elab eesti mehega Keraval. Neil pole kavatsust Eestisse naasta.

Viivika ja Mirtel aga leiavad, et Soomes on hea paar korda aastas külas käia. Soome on nende arvates tore maa ning Mirtel oskab isegi mõnda soomekeelset sõna. Tema nooremad tädilapsed räägivad vabalt soome keelt. Viivika räägib, et tal pole midagi Soome vastu, aga ta ei taha Soome kolida, kuna Eesti on tema kodu.

Mirtel ei taha samuti Soome elama minna, kuna tema parim sõbranna Sandra elab kohe samas ligidal ja nad käivad Kadrika koolis ühes klassis. Vanaema elab samuti ligidal.

Eesti mehed lähevad Soome põhiliselt parema palga peale. Madalamat haridust nõudvates ametites on Eesti ja Soome palgavahe veel üsna suur. Soomest saadud raha eest tehakse remonti, ostetakse autosid ja makstakse laenusid. Soomes töötades on võimalik saavutada Eestis parem elatustase, aga Viivika ei oska öelda, kas see on vaeva väärt.

Viivika ütleb, et ei oska öelda, kas Soomes teenitud raha on teinud elu mingil moel paremaks. Ta ütleb, et ei näe asjas midagi positiivset, kuigi remondi jaoks on raha olemas. Viivika mees on töötanud ka Eestis, aga Soome palga pealt tagasi tulla pole lihtne. Vahel on Viivika vihane, kui peab üksinda kõike tegema. Õnneks elab vanaema Rakveres ja aitab palju. Perel on ka sõpru, kes aitasid siis, kui laps oli väiksem.

Viivika jaoks on kergendus see, et tema pole ainus, kes kannab Soome vahet pendeldava mehe abikaasa rasket koormat. Rakvere kandis on palju selliseid peresid, kus mees käib Soomes tööl. Siit-sealt kuuleb pidevalt, kuidas mees on Soomes tööl. Üks tuttav oli Viivikale rääkinud, kuidas pojad läksid kunagi Soome lihakombinaati tööd vaatama, kuna Eestis olid palgad väga madalad. Nüüd on sellest 15 aastat möödas ja pojad on ikka Soomes. Viivika sõnul on ta mõelnud, et kas oleks võimalik midagi teha, et Eestis oleks palgad kõrgemad.

Viivika sõnab, et temal on lihtsam kui paljudel teistel, kes peavad üksi 3-4 lapsega hakkama saama. Ta kiidab tütart, kes käib ise bussiga Kadrinasse kooli ja lisaks kaks korda nädalas Rakvere muusikakooli. Viivika tunnistab, et kuigi on raske, saab ta hakkama. Ta lisab, et mõnede naiste mehed lähevad kaugemale, Poola või Tšehhi tööle ja seal ollakse kauem ära, kuni pool aastat.

Samas tunnistab Viivika, et see pole õiglane, et pere kohustused on ainult naiste peal ja lapsed kasvavad ilma isata. Kui Mirek Soomest tuleb, siis veedab ta võimalikult palju aega tütrega. Nad mängivad koos klaverit, teevad koduseid ülesandeid, mängivad, käivad söömas ja veekeskuses. Siis saab ka Viivika võtta aega enda jaoks. Mirek on väga hea isa ja see teebki asja lapse jaoks raskeks.

Kui tütar oli noorem, siis jäi ta sageli akna peale nutma, kui isa ära läks. Nüüd enam laps ei nuta ja nad helistavad igal õhtul. Isale on see samuti raske, kuna ta ei saa olla koos lapsega. Klaveriesinemised jäävad nägemata. Mees räägib alati, et ei tahaks Soome enam tagasi minna, aga ikka läheb. Mõnedes peredes on juhtunud, et lapsed ei tunne enam isa ära, kui isa on pikka aega kodust ära olnud.

Mirteli arvates oleks samuti hea, kui isa on kodus, seetõttu loodab ta, et töö Soomes lõppeb ära. Mirtel leiab, et isa võiks ehitada maju Rakveres, siis saaks pere koos olla.

Viivika hakkas Mirekiga käima, kui nad olid 16-aastased. Sellest on juba 22 aastat. Soomes tööl käimise ajal on suhe püsima jäänud. Nad on pidevalt kontaktis telefoni teel ja räägivad nagu parimad sõbrad. Kui mees on kodus ja diivanile maha istutakse, siis nagu polegi millestki rääkida.

Viivika unistab sellest, et pere oleks koos ühes kohas. Siis saaksid nad koos reisida, kuigi mees kardab lendamist. Tütar tahaks käia Londonis. Viivika on mehele rääkinud, et ta saab käia Soomes tööl kuni 40. eluaastani. Mees ütles, et naaseb juba kevadel, aga Viivika seda enne ei usu, kui mees on kodus.

Suomi on useille virolaisille rahan ja tuskan lähde – Virolaisen perheenäidin mielestä Suomesta saatu raha ei ole suuren ikävän arvoista Perhe-elämää etänä

Virolainen Mirtel oli yhdeksän kuukautta vanha, kun hänen isänsä Mirek lähti ensimmäistä kertaa Suomeen töihin. Mirek oli poissa pari kuukautta ja tuli takaisin Mirtelin ensimmäisille syntymäpäiville. Suomessa työskentelyn piti olla väliaikaista, Mirtelin äiti Viivika, 37, kertoo. Se on yleinen tarina Virossa. Suomessa on tarkoitus vain piipahtaa, mutta sitten tuleekin uusia rahareikiä, joita voi tilkitä suomalaisilta työmailta saatavilla palkoilla.

(Külastatud 2,227 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid