Soome ema ja tütre kepphobuste firma toetust ei saanud, kuna nad naerdi välja – nüüd enam keegi ei naera

Soome ema ja tütar kavatsesid alustada ettevõtlusega ning küsisid selleks toetust. Nad naerdi välja, kui kuuldi, et kavatsus on hakata tootma kepphobuseid.

Nüüd ei naera enam keegi, sest Soome lõunaosas väikses Hattula vallas tegutsev firma Taikakeppari Oy kahekordistab igal aastal käivet ja see on jõudnud üle 200 000 euro aastas. Hobuseid müüakse üle terve maailma, vahendab Iltalehti.

 

-Reklaam-

 

Firma alusepanijad olid toona 9-aastane Julia ja tema ema Virva, kes oli küll õppinud õmblejaks, aga töötas Hämeenlinna ravimitehases. Ema tehtud kepphobune innustas ka tütart neid tegema. Tüdrukul valmisid mõned prototüübid. Ema pani need tori.fi veebikeskkonnas müüki. Need osteti kohe ära. Ema ja tütar said aru, et kõik, mida nad oma kodus valmistavad, ostetakse kohe ära.

Siis otsustasid nad asutada ettevõtte ja teha veebipoe. Seda arutati aastal 2015, kui tütar oli 11-aastane. Ema Virva laenas firma tegemiseks 3000 eurot oma isiklikest säästudest, kuna toetust neile firma asutamiseks ei antud. Nad naerdi välja, kui nad ütlesid, et hakkavad kepphobuseid tootma. Nad alustasid füüsilisest isikust ettevõtjana (toiminimi).

Kahe aastaga aga kasvas käive sedavõrd, et oli mõistlik asutada aktsiaselts. Pärast seda tuli ema ravimitehasest töölt ära ja tema põhitöökohaks sai Taikakeppari Oy. Ema ja tütar pööritavad nüüd firmat, mille aastakäive oli 2018. aastal 207 000 eurot. Vähesed õpilased on osanikud sellises ettevõttes. Kuivõrd alaealine ei tohi firma juhatuses olla, siis on kogu vastutus praegu ema Virva õlul. Lisaks firma juhtimisele teeb ta enamuse töödest ise: õmbleb ja valmistab kepphobuseid. Oma majast 70 ruutmeetrit on eraldatud firma tarbeks.

Veebipoele tuleb tellimusi Soomele lisaks veel Rootsist, Eestist, Saksast, Taanist, Austriast, USA-st ja isegi Süüriast ning Austraaliast. Päris ise ema ja tütar enam hakkama ei saa ning nad on tellinud tööd alltöövõtjatelt. Kõigi tellimuste täitmiseks tuleks palgata firmasse lisaks kaks töötajat. Praegu kasutatakse ühte allhankijat, kellega ollakse rahul. Nii allhankija tööd kui kõik muud tööd tehakse Soomes.

Pärast firmaga alustamist ei pea praegu 15-aastane tütar Julia enam muretsema suvetöö pärast, samuti ei pea ta vanematelt taskuraha küsima, kuna firma maksab talle töö eest palka. Suur muutus on olnud ka ema Virva elus – ta töötaks ilmselt siiani ravimitehases, kui tütar poleks palunud tal kepphobust õmmelda.

Ema ja tütre firma taotles toetust ka teist korda, siis kui muudeti ettevõte aktsiaseltsiks. Ka siis jäi ettevõte toetusest ilma, kuna käive oli kasvanud juba liiga suureks. Üks inimene, kes päris alguses neile stardiraha ei andnud ütles, et poleks eales uskunud, et firma nii suureks kasvab.

Virva ja Julia jäivät ilman starttirahaa, koska koko bisnesidealle vain naurettiin – ei naureta enää

Hattulalaisen Taikakeppari Oy:n tarina on huikea, mutta sen alku varsin vaatimaton. 9-vuotias Julia Aarrekivi pyytää äitiään Virva Klaasiota tekemään hänelle keppihevosen. Virvalla on kyllä pukuompelijan koulutus, mutta päivätyössään hän tuotekehittelee lääkkeitä hämeenlinnalaisessa lääketehtaassa. Koulutustaan vastaavaa työtä hän ei ole tehnyt päivääkään. Äidin tekemä “keppari” innostaa Julian tekemään niitä itsekin.

(Visited 439 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid