Tagasilöök Helsingi-Tallinna tunneli ehitusele: Soome lahe põhjast leiti ootamatud praod

Helsingi-Tallinna tunneli ehitus graniidi sisse ei tohiks olla probleemiks, aga Soome lahe põhja uuringud teadlased leidsid sealt praod, mis võivad muuta ehituse keeruliseks.

Esialgsed Soome lahe põhja geoloogilised uuringud näitavad, et tunneli kaevamine või puurimine nõuab inseneriteaduse tipptaset, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome Geoloogia teaduskeskus (GTK), Eesti geoloogia teaduskeskus ja A-Insinöörit on andnud esialgse hinnangu tunneli ehitamise kohta. Sellest tuleb välja, et Soome lahe põhjas on graniit väga nõrk, mis muudab ehituse raskeks. Probleemiks on põhja-lõuna suunalised praod, mida saab aga vältida, kui tunnel ehitada nende vahele.

Raskeks teeb aga ülesande see, et graniidi sees olevad praod ja nõrgad kohad Soome lahe lõunaosas ristuvad. Nende pragude suuruse kohta on praegu veel vähe infot. Neid pragusid peaks aga põhjalikumalt uurima, enne kui saab mingeid järeldusi teha.

Eeluuringutel kasutati mere põhja uurimiseks kajaloodi, aga selleks, et pragusid põhjalikumalt uurida, tuleb minna vee alla.

Soomlastele on olnud palju kasu koostööst eestlastega. Soome ja Eesti poolel on Soome lahe põhi väga erinev ja soomlased õpivad kogu aeg midagi uut.

Kui merepõhja piisavalt ei uurita, võib juhtuda nii nagu Norras Oslo ligidal 2000ndate alguses, kus autotunneli rajamisel tekkis leke, mis ujutas terve ehituse üle. Alates sellest ajast on Norras arendatud geoloogilisi uurimismeetodeid ja neid saaks kasutada ka Soome lahe puhul, kus pinnas on Eesti poole peal varieeruv.

Norras kasutati tunneli ehitusel pinnase külmutamise meetodit ja sama on kasutatud ka Helsingis Kluuvis metroo ehitusel.

Lisaks on Eesti poolel väljakutse vett läbilaskev liivakivi, mida leidub nii merepõhjas kui Tallinna ümbruses ja kust ammutatakse vett Tallinna ümbruse kaevude tarbeks. Juba praegu on signaale, et vee kvaliteet on halvenenud, kuna soolane merevesi satub põhjavette. Tunneli ehitusel peaks vältima merevee sattumist Tallinna põhjavette.

Takaisku haaveille Tallinnan-tunnelista: Suomenlahden pohjasta löytyi yllättäviä ruhjeita

Alustavat geologiset selvitykset Tallinnan-tunnelista paljastavat, että rautatietunnelin louhiminen tai poraaminen Suomenlahden ali voi edellyttää insinööritieteen taidonnäytteitä. Geologian tutkimuskeskus (GTK), Viron geologinen tutkimuskeskus ja A-Insinöörit ovat koostaneet yhteenvedon yksityisrahoitteisen Finestbay area -tunnelihankkeen pyynnöstä. Luja kallio on tunneliurakoille eduksi. Suomenlahden pohjalla on kuitenkin useita kallioalueita, joissa kallion laatu on heikko, mikä voi aiheuttaa rakentamiselle merkittäviä vaikeuksia.

(Külastatud 1,166 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid