Soome naine hoiatab kavala bitcoini pettuste eest – kaotas petistele üle 700 euro

Soomes Raaseporis elav naine hoiatab bitcoini pettuste eest, millega ta kaotas suure summa raha.

Naine luges kevadel sotsiaalmeediast artikleid selle kohta, kuidas Soome jõukaimad inimesed on teinud bitcoinidega head äri. Näiteks oli soovitanud bitcoine osta Soome rikkaim mees, liftifirma Kone Oy juht Antti Herlin, vahendab Iltalehti.

Naine oli krüptovaluutadest ka enne kuulnud ja otsustas investeerida. Naine klikkis sotsiaalmeedia artiklis toodud lingile ja avanes täiesti usaldusväärne leht, kus pakuti müügiks krüptovaluutat. Naine registreeris end saidil ära, sisestades oma nime, e-posti aadressi ja telefoni numbri.

Möödunud oli kõigest 5 minutit, kui naine sai juba esimese kõne välismaalt. Numbri järgi otsustades oli kõne Inglismaalt. Helistaja oli sõbralik mees, kes ütles, et esindab üht Šveitsi firmat. Mees ütles, et on naise personaalne maakler. Mees lisas, et hiljem võtab naisega ühendust inimene, kes teeb selgeks tehnilised üksikasjad. Mees tundus usaldusväärne ja oskas vastata kõikidele naise küsimustele.

Kuigi investeeringuid tutvustavas tekstis oli mainutud, et minimaalne investeering on 250 eurot, ütles mees, et minimaalne investeering on 500 dollarit ja 250 eurot on vaid liitumismaks. Naine imestas, et miks liitumine ja investeering on eri valuutades. Mees seletas, et see tuleb valuutakursist. Naine veel imestas liitumismaksu üle, aga siis leidis, et paljudel teenustel on eri maksud.

Naine andis oma krediitkaardi andmed. Ta maksis kõigepealt liitumise 250 eurot ja siis veel 500 dollarit.

Pärast seda kõnet sai naine kümneid teisi kõnesid üle terve maailma. Kõik helistajad rääkisid head inglise keelt ja pakkusid eri teenuseid.

Kui algselt mehe mainutud tehniline töötaja ühendust võttis, rääkis naine talle muu hulgas eri kohtadest tulnud telefonikõnedest. Tehniline töötaja keelas naisel rääkimise teiste isikutega peale nende firma esindajate.

Tehniline töötaja juhendas, kuidas naine peab oma arvutisse seadistama tarkvara, mille abil saab hiljem jälgida oma investeeringu käiku. Siis küsiti Soome naise käest ka pangakoode.

Soome naine imestas, et miks on tal vaja anda pangakoode, et ta saab ise oma panga-asjad aetud. Ühtlasi ütles soome naine, et ei saa ka uut tarkvara arvutisse panna tulemüüride tõttu. Selle peale oli firma tehniline töötaja kimbatuses ja ütles, et tal on vaja pangakoode ja ligi pääseda naise arvutile. Selle peale ütles soome naine, et tal pole rohkem aega asjaga tegeleda ja lõpetas kõne.

Pärast kõnet saatis naine Messengeris uudisteankur Matti Rönkäle sõnumi, kas tõesti peab nii palju andmeid andma. Rönkä oli nimelt Facebooki uudiste järgi bitcoine reklaaminud.

Rönkä naisele kohe ei vastanud ja naine otsustas oodata. Talle tuli järgmisel päeval juba 50 telefonikõnet. Naine helistas igaks juhuks panka ja palus sulgeda oma krediitkaart.

Panga väljavõte näitas, et teine makse oli veel broneeritud staadiumis, ehk seda polnud veel ära võetud. Naine küsis, kas makse tühistamine on võimalik ja naisele vastati, et ei ole. Teine makse oli läinud juba Moskvasse ja selle jälgi oli raske ajada. Pärast seda, kui naine sulges oma kaardi, üritati sealt mitmel korral võtta 300 euro kaupa raha, aga see enam ei õnnestunud.

Kui uudisteankur Matti Rönkä paari päeva pärast vastas, siis selgus, et tegemist oli pettusega. Rönkä ütles, et tal polnud midagi tegemist Facebooki artikliga. Samuti polnud sel midagi pistmist ärimees Antti Herliniga.

Rönkä soovitas naisel teha kuriteoteade, mille naine ka tegi. Tuli välja, et petised olid teinud valeuudise. Sama pettuse ohvriks langesid kümned teised soomlased. Kuu tagasi teatas politsei, et selle juhtumi puhul pole võimalik midagi ette võtta.

Soome naine oli selle peale šokeeritud. Ta ei teadnud, mida üldse võib uskuda või kellele loota. Ta ei teadnud, kas võib veebis veel üldse kuhugi klikkida.

Usaldus krüptovaluuta vastu kadus naisel täielikult ja ei investeeriks sellesse enam kunagi. Naise kaotus oli küll suhteliselt väike, aga selle 750 euroga oleks saanud muudki teha. Raha kaotus oli naise väitel häbiväärne ja ta ei süüdista kedagi teist peale iseenda.

Samas soovib naine asja avalikuks teha. Kui ta suudab sedasi päästa kasvõi ühe inimese pettuse küüsist, siis on asi seda väärt. Ühtlasi saatis naine e-kirja tehnilisele töötajale ja märkis, et asi on politseisse antud, mille peale vastas too, et politsei teda ei huvita ja et tal on piisavalt raha.

Lehekülg, millele soome naine klikkides petturite otsa sattus, tegutseb siiani veebis edasi.

Soome Panga diginõunik Aleksi Grym ütles, et krüptovaluutasid võib võrrelda netipokkeri sarnaste hasartmängudega. See on jätkuvalt väikse ringi inimeste pärusmaa ja see ei ohusta päris raha.

Soomes on ligi 100 000 inimest investeerinud krüptovaluutadesse raha, maailmas on neid mõned miljonid. See hulk eriti ei kasva. Isegi kui krüptovaluuta alles jääb, on see väikse ringi inimeste hobi. Soomes on krüptovaluutadesse investeeritud 20-50 miljonit eurot.

Krüptovaluutadesse investeerimisel tuleb arvestada riskidega. Usaldusväärne oleks asi siis, kui seda tehtaks pankade vahendusel. Kõige kindlam viis mitte petta saada on mitte minna nende asjadega kaasa. Virtuaalvaluutade puhul aga tuleks võtta neid kui hasartmänge. Seda võib võrrelda netipokkeriga ja paljud endised netipokkeri mängijad ongi investeerinud krüptovaluutadesse. Netipokkeris liigub raha samuti enamasti ühest taskust teise. Ühiskonnale sellest mingit võitu ei ole.

Lisaks hasartmängude mängijatele meeldib krüptovaluuta IT-ala inimestele ja start-uppidele, samuti kurjategijatest rahapesijatele. Raha pesemine on krüptovaluuta kaudu lihtne, kuna seal ei tule omanik välja ja raha on lihtne saata ühest riigist teise.

Soomes ja Põhjamaades on virtuaalvaluutadega kauplemise loa saanud üks ettevõte, Euroopas on saanud loa kolm ettevõtet. Selle ettevõtte kaudu saab Soomes eurosid ja krüptovaluutat osta, müüa ja üle kanda teisele kontole.

Soome Espoo mees Martti Malmi oli 2009. aastal üks maailma esimesi bitcoini programmeerijaid ja oleks võinud olla miljardär ning Soome rikkaim inimene, kui poleks oma osalust maha müünud bitcoini madala kursi aegadel.

Varo bitcoin-ansaa! Yksi virtuaalivaluutalla huijatuista on Tuula Starck-Schreiber: “Rahan menetys on häpeällistä, enkä kaipaa keneltäkään sääliä tällaiseen tyhmyyteen”

Starck-Schreiber klikkasi keväällä Facebookissa mielenkiintoiseen artikkeliin. Linkki johti Ylen sivuille ja juttuun, jossa uutisankkuri Matti Rönkä kertoivat saaneensa tuhansien eurojen voitot sijoitettuaan bitcoin-kryptovaluuttaan. Sijoitusvinkkinsä Rönkä taas kertoi saaneensa Antti Herliniltä, hissijätti Kone Oy:n hallituksen puheenjohtajalta ja Suomen rikkaimmalta mieheltä. Artikkeli oli ammattimaisesti laadittu. Teksti oli normaalia ja hyvää uutiskieltä suomeksi.

(Külastatud 783 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid