Teadlased hoiatavad, et maailmast lõppeb liiv otsa

Teadlased hoiatavad, et maailmast lõppeb otsa liiv, mida saab ehituseks kasutada. Kuigi kõrbetes ja mujalgi on liiva palju, ei kõlba see ehituseks. Ehitusliiv moodustab vaid murdosa maakeral leiduvast liivast ja see väike osa hakkab otsa saama.

Liiv lõppeb omakorda otsa suure ehitustegevuse tõttu. Maailmas toodetakse igal aastal niipalju betooni, et sellest saaks ehitada 30 meetri kõrguse ja 30 meetri paksuse müüri ümber maakera, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Praegune ühiskond tarbib üha rohkem liiva: seda on vaja teede ja hoonete ehituseks, akna- ja joogiklaaside tarbeks, isegi arvutite ja mobiiltelefonide valmistamiseks. Betoonist moodustab liiv 75 protsenti ja asfaldist 90 protsenti. Aastal 2012 kasutati maailmas betooni valmistamiseks 30 miljardit tonni liiva.

Genfi ülikooli professor Pascal Pedouzzi on välja arvutanud, et sellest kogusest saaks ehitada 27 meetri laiuse ja 27 meetri kõrguse müüri ümber maakera ehk pikkusega 40 000 kilomeetrit. Liiva ja kruusa kaevandatakse rohkem kui fossiilseid kütuseid. Betooni ja tsemendi tootmine pole ainult tooraine küsimus – iga tsemenditonni valmistamisega eraldub keskkonda ligi 900 kilo süsinikdioksiidi. Tsemendist tekib rohkem saastet kui lennundusest: ligi 5 protsenti kõikidest maailma kasvuhoonegaasidest.

Betooni ja liiva kasutatakse põhiliselt kiiresti arenevates maades nagu Hiina. Hiinas kasutati 5 aastaga aastatel 2010-2014 rohkem liiva kui USA-s terve eelmise saja aasta jooksul. Hiina suurlinnadesse kerkivad uued Manhattanid. Teadlased hoiatavad nüüd ajakirjas Nature, et liiv hakkab otsa saama.

Liiva kasutatakse juba nüüd palju rohkem kui seda looduses juurde tekib. Järgmise 10 aasta jooksul võib liiva nõudlus hakata ületama pakkumist. Liiva hind on kahekordistunud alates 20. sajandi algusest, mil tonn maksis 4 dollarit. Käesoleva aastasaja lõpuks võib tonni hind kerkida üle 20 dollari – kui siis enam üldse ehitusliiva saada ongi. Mustal turul võib hind olla mitmekordne.

Enamus maailma ehitusliivast saadakse jõgede setetest. See omakorda toob kaasa inimeste ümber paigutamist jõgede äärde rajatud kaevanduste eest. Liiva müüakse isegi Sahara kõrbesse – see pole mingi nali. Dubaisse keset kõrbe kerkiva ligi kilomeetri kõrguse hoone Burj Khalifa ehituseks toodi 45 700 tonni liiva Austraaliast. Isegi Soomest on veetud liiva Saudi-Araabiasse.

Rahvastiku kasvuga jääb inimestel ruumi vähemaks ning liivaga täidetakse merd. Maailma suurim liiva importija on väike Singapur. Helsingi piirkonna suurune riik on viimase 40 aastaga laiendanud oma territooriumi 130 ruutkilomeetri võrra ja selleks on merre lastud liiva. Singapur on liiva ostnud Malaisiast, Indoneesiast, Taist ja Kambodžast. Enamus Kambodžast toodud liivast on ostetud mustalt. Malaisia on aga otsustanud lõpetada liiva müügi Singapurile – Malaisia ei soovi, et rikas naaberriik lõikab kasu maavaradest.

Viimasel ajal on aga leitud uus lahendus – vedada liiva Gröönimaalt. Nimelt on seoses jää sulamisega tulnud Gröönimaal välja väga palju liiva. Selles mõttes on Gröönimaa kliimamuutuse võitja. Gröönimaal on nii palju liiva, et selle müügist oleks võimalik teenida miljardeid eurosid. See aitaks kaasa Gröönimaa majanduse elavdamisele.

Time is running out for sand

What links the building you live in, the glass you drink from and the computer you work on? Sand. It is a key ingredient of modern life and yet, astonishingly, no-one knows how much sand there is or how much is being mined.

(Visited 344 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid