Hiinas vastusündinuna silla kõrvale jäetud tüdruk adopteeriti Soome ja ta õpib nüüd Londonis filosoofiat – Soome on parim asi, mis lapsega võib juhtuda

Hiinas sündinud Binga hüljati vaid paaripäevasena aastal 1999 ja jäeti silla kõrvale. Sealt sattus ta Hiina keskosas asuva Sichuani lastekodusse, kus ta elas kaks aastat. Siis adopteerisid ta soomlastest vanemad ning nüüd õpib tüdruk filosoofiat Londoni ülikoolis.

Helsingi ligidal Kauniainenis elav Binga on nüüd 20-aastane ja räägib avameelselt adopteerimisest. Ta räägib, et on pärit Hiinast, aga ta on soomlane. Nimi Binga ei tule Hiinast, selle panid talle soome vanemad. Hiina lastekodus pandi talle nimeks Min Ying. Kõik Hiina lastekodu lapsed saavad ühesuguse perenime, vahendab Ilta-Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Binga ise ei mäleta lastekodust midagi, tema mälestused algavad sealt, kus vanemad tulid talle järele. Adopteerimine ei olnud lihtne, see nõudis palju asjaajamist. Kui Binga pääses esimest korda vanemate juurde hotelli ja nad läksid koos hommikusöögile, oli ta jahmunud, et endale võib võtta nii palju toitu. Ja et on üldse olemas nii palju toitu!

Lastekodus oli laps nokkinud oma taldrikult iga viimase kui riisitera. Pärast suurt elumuutust sai laps süüa niipalju kui tahtis ja sirgus iga päevaga. Lastekodus täide tõttu kasutusel olnud siilisoengu sai ta nüüd pikkadeks kiharateks välja kasvatada.

Binga vanemad elasid adopteerimise ajal Belgias, aga kui Binga sai viieseks, siis koliti Soome. Nad kolisid Espoosse Kivenlahtisse ja siis Kauniainenisse. Belgias kooliteed alustanud Binga läks Helsingis soome-prantsuse kooli.

Binga ei mäleta ühte konkreetset hetke, mil talle räägiti adopteerimisest. See oli kogu aeg teada. Ta nägi seda ka peeglist. Laps saab juba noorena aru, kui ta on vanematest erinev. Adopteerimist polnud lapsele raske mõista.

Soomes pole Binga oma välimuse tõttu kunagi kohanud mingit tõrjutust ega kiusamist. Oletusi ja eelarvamusi on aga küllaga. Näiteks peetakse Bingat välismaalaseks, kuigi ta peab end ise soomlaseks. Sellele vaatamata peab ta teistele asju seletama. Igaühel on oma lugu, aga erinevalt teistest peab Binga alati teistele oma loo ära rääkima.

Nüüd on sellest 18 aastat, kui Binga lahkus Hiinast ja ta pole sinna tagasi tahtnud. Ta tunnistab, et pole oma juurtest eriti huvitatud. Ta pole Hiinast rohkem huvitatud kui tavaline soomlane. Ta on leppinud sellega, kus on ja ei taha minna avama uusi lukkusid. Teda ei huvita see, kes on tema bioloogilised vanemad ja miks nad ta silla juurde jätsid. Kui kõigil teistel on kaks vanemat, miks temal peaks olema neid neli?

Nüüd räägib Binga avameelselt adopteerimisest. Tema arvates on Soome seadus väga karm. Binga adopteeriti Belgiasse, aga Soomes oleks see olnud palju keerulisem. Praeguse seaduse järgi peab adopteeriv vanem olema alla 50-aastane ja vanusevahe lapsega kõige enam 45 aastat. Binga arvates on see kummaline nõue, kui Soome president sai isaks 69-aastaselt.

Binga arvates on vanemlus palju enam kui lihtsalt bioloogiline suhe. Adopteerimine on  parim asi, mida saab teha lapsele, kel pole vanemaid.

Binga on juba lapsest peale kokku puutunud poliitikaga ja olnud poliitikas aktiivne. Ta kandideeris isegi parlamenti. Kuigi ta ei osutunud valituks, oli see hea kogemus. Praegu õpib ta Londoni ülikoolis filosoofiat.

Kiinassa syntynyt Binga hylättiin sillankorvaan vain parin päivän ikäisenä – suomalaispari tuli ja vei kotiin: “Se on parasta, mitä lapselle voi tehdä”

Toisin kuin moni luulee, Binga-nimi ei tule Kiinasta. Tai mistään muualtakaan päin Aasiaa. Olavi ja Ulla Tupamäki vain halusivat kutsua Kiinasta adoptoimaansa tyttölasta sillä nimellä, sillä heidän mielestään se sopi hänelle. Lapsen passissa luki Min Ying. Kaikki orpokodin lapset nimettiin samalla sukunimellä. Kauniaisissa asuva Binga Tupamäki, 20, adoptoitiin kahden aikuisen kotiin vuonna 2001.

(Visited 403 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid