Helsingi naine tegi foto jalgrattateele pargitud politseiautost – viidi arestimajja, politseinikke vastutusele ei võetud

Politseinikud pääsesid vastutusest, kuna ei suudetud välja selgitada, kes neist oli seotud naise paigutamisega arestikambrisse. Naine aga mõisteti süüdi politsei korralduste täitmata jätmise eest.

Jalgrattaga sõitnud naine tegi üle-eelmisel aastal iseseisvuspäeval foto rattateele pargitud politseiautost. Pärast seda pandi naine arestikambrisse, aga naise väitel käituti seda tehes seadusevastaselt. Politseinike vastu esitati süüdistus, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Rattur mõisteti eelmisel aastal kohtus süüdi politsei korralduste täitmata jätmise eest.

Ratturi juhtum oli üle-eelmisel aastal iseseisvuspäeval, kui naine sõitis mööda Mannerheimintied ja märkas rattateel ilma tunnusmärkideta väikebussi. Ta tegi bussist pilti, mille peale astus välja kaks politseinikku.

Politseinikud palusid naiselt isikut tõendavat dokumenti. Nad nõudsid dokumenti seetõttu, et rattur vastas tundemärkidele naise kohta, kes oli enne seda visanud pudeleid rahva sekka.

Rattur ütles, et oli politseile öelnud, et ei mäleta, kas tal oli isikut tõendav dokument kaasas, aga keeldus politseile oma isikut avaldamast. Patrulli ülem teatas seepeale, et naist karistatakse politsei korralduste täitmata jätmise eest. Politseinikud otsisid läbi naise seljakoti ja leidsid sealt juhiloa.

Politseinikud kutsusid kohale transpordi, et toimetada naine spordihalli sisustatud arestimajja. Samal ajal said aga politseinikud teada, et naine polnud nende hulgas, kes pudeleid viskasid.

Politseinike väitel öeldi transportivale patrullile edasi, et naine tuleb pärast kuriteo teatavaks tegemist vabaks lasta. Politseijaoskonnas pandi naine arestikambrisse ja anti teada kuriteo sisu.

Rattur oli arestikambris kinni ligi tunni, kuni üks politseinikest helistas politseimajja ja andis teada, et rattur vabaks lastaks. Siis avastati viga ja rattur päästeti vabadusse.

Pärast arestikambrist vabastamist sai naine kaasa paberi, millele oli kirjutatud „kinnivõtmine kaitseks kuritegude ja üleastumiste eest”. See seletus vastab politseiseadusele. Seletuskirja järgi võeti naine kinni, kuna ta ei allunud politsei korraldustele ja „vastas tundemärkidele kahtlusaluse pudeliviskaja kohta”.

Rattur tegi politsei tegevuse kohta kuriteoteate. Politseinikke kahtlustati pärast seda ametikohustuste rikkumises ja vabaduse võtmises. Kahtlusaluseid politseinikke oli kokku kuus: ratturi kinni võtnud ja arestimajas valves olnud politseinikud.

Maikuu lõpus aga loobus prokuratuur süüdistuse esitamisest, kuna ei suudetud välja selgitada, kelle algatusel pandi naine arestikambrisse. Naine oleks tulnud politseimajas kohe lahti lasta peale karistuse teatavaks tegemist.

Politsei tegevust polnud võimalik tagantjärele tuvastada, kuna paber kinnivõtmise kohta on kadunud. Rattur sai aga politsei korralduste täitmata jätmise eest 2018. aasta septembris trahvi.

Helsinkiläisnainen otti kuvan pyörätielle pysäköidystä poliisiautosta ja päätyi putkaan: Syyttäjälaitos vapautti poliisit epäilyistä

Kihlakunnansyyttäjä on tehnyt syyttämättäjättämispäätöksen helsinkiläisen polkupyöräilijän ja poliisin välisessä kiistassa. Pyöräilijän näkemyksen mukaan Helsingin poliisi toimi virheellisesti ottaessaan hänet kiinni toissa itsenäisyyspäivänä. Pyöräilijä tuomittiin viime vuonna käräjäoikeudessa niskoittelusta poliisia vastaan. Lue lisää: Helsinkiläisnainen otti kuvan pyörätielle pysäköidystä pakettiautosta – autosta tuli poliisi ja vei ilman henkilöllisyystodistusta liikkeellä olleen naisen putkaan Tapahtumat alkoivat, kun pyöräilijä pyöräili itsenäisyyspäivän iltana Mannerheimintien ja Helsinginkadun risteyksessä.

(Visited 934 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid