Hea teada: vihakõne iseenesest pole Soomes kuritegu, aga seda asja tahetakse muuta

eestinen

Soome siseministeerium annab teada, et Soomes pole selist kuritegu nagu vihakõne. Küll aga võib olla kuriteoga tegemist siis, kui samasl ajal on täidetud mõni muu kuriteo koosseis, näiteks ühe teatud rahvusrühma vastu vaenu õhutamine.

Vihakõnet peetakse Soomes aga ohuks demokraatiale, õigusriigile ja sõnavabadusele. Vihakõne levib eriti internetis ja sotsiaalmeedias ja selle piiramine on osa inimväärikuse kaitsmisest, leiab vihakõne-teemalise töögrupi juht, emeriitpiiskop Kari Mäkinen.

Töörühma peamine seisukoht on see, et vihakõne piiramisega küll tegeletakse, aga tegevus on koordineerimata. Töö käib üksikute projektide tasemel ja see on ajutise loomuga. Samal ajal kasvab pidevalt vihakõne hulk ning sel on uusi viise ja sihtrühmasid. Kannatanute võimalused abi saada sõltuvad juhtimist. Seadusandlus ei vasta praegusele olukorrale.

Vihakõne all peetakse silmas kõiki selliseid arvamusavaldusi, mis levitavad, õhutavad, edendavad või õigustavad rahvuslikku viha, migrantide vastasust, antisemitismi ja muud viha, mis põhineb sallimatusel. Vihakõnega on seotud muud mõjutusvahendid nagu desinformatsioon ja valeuudised. Töörühmas on olnud arutusel ka nn sihtimine, kus suur hulk inimesi võtab, enamasti sotsiaalmeedias ette ühe inimese ja kasutab tema suhtes vihakõnet.

Töörühma arvates oleks vaja luua valitsuse juurde vihakõne kompetentsikeskus, mille ülesanne on koguda ja analüüsida andmeid vihakõne, tõrjutuse, rassismi, vihakuritegude ja muude vihategude kohta. Keskus koostaks ülevaateid tähtsamate teemade kohta ja jälgiks rahvusvahelist arengut. See aitaks ka koordineerida ja jälgida ametkondade ning kodanikuühiskonna tegevust vihakõne tõrjumiseks. Andmeid vihakõne kohta tuleks koguda ka piirkonniti.

Praegu pole seadusandluses sellust kuritegu nagu vihakõne. Sellele vaatamata on vihakõne kuritegu, kui see täidab mõne teise kuriteo koosseisu. Enamasti on selline kuritegu viha õhutamine mõne rahvusrühma vastu. Isegi kui vihakõne ei täida kuriteo koosseisu võib see olla keelatud võrdõiguslikkuse seaduse järgi.

Töörühma arvates tuleks vihakõne muuta kuriteoks juhtudel, kui see on seotud mõne ameti- või tööülesande täitmisega. Samuti tuleks kuriteoks kuulutada nn sihtimine, kus mõni isik on muutunud sihtmärgiks oma tööülesannete või vähemuse hulka kuulumise tõttu.

Vihakõne teemaga tuleks töörühma arvates tegeleda ka koolides, et hoida ära internetis toimuvat kiusamist. Vastav juhendamine oleks osa õpetajate täienduskoolitusest. Selline tegevus aitab sisendada lastesse usku, et täiskasvanud tegelevad vihakõne ja veebikiusamisega.

Kommentaarid
(Külastatud 223 korda, 1 külastust täna)