Soomes asuv eesti-soome kool võõrustas eesti keele õpetajaid üle maailma

Märtsi teisel nädalalõpul olid eesti keele õpetajad üle ilma Helsingis tähistamaks eesti keele aastat ja emakeelepäeva. Seal oli neil võimalus külastada emakeele- ja laulutunde, kooriproove, lasteaeda ja pereklubi. Üks kool, mis külalisi vastu võttis oli Helsingis Viikkis asuv Latokartano põhikool, vahendab Õpetajate Leht.

Latokartano koolis õpib umbes 800 õpilast, neist sadakond kakskeelses soome-eesti õppes. Kakskeelne õpe on mõeldud soome-eesti ja eesti perede lastele, kelle kodune keel on eesti ja soome keel. Õppetöö toimub neil koolis kahes keeles. Kakskeelne õpe eeldab algul eesti ja alates 3. klassist ka soome keele oskust. Kooli eesmärk on arendada võrdselt eesti ja soome keele oskust ning rõhku pannakse eesti kultuuri tundmisele.

Anne Ribelus-Jokela, kelle tunde külastati, on Helsingis õpetanud eesti keelt aastast 1992, olnud kakskeelse keelekümblusklassi õpetaja Roihuvuori algkoolis, aastast 2009 on ta soome-eesti klassiõpetaja Latokartano põhikoolis.

Kolleegi küsimusele, kui palju on lapsed võrreldes 1990-ndatega muutunud, vastas Ribelus: „Väga palju. Digiajastu on teinud oma töö. Vähenenud on keskendumisvõime. Muutunud on laste käekiri, see on läinud lihtsamaks, sest enam ei õpetata seotud kirja.“

Eesti keel ja muusika

Külalistel oli võimalus jälgida õpetaja Ribeluse 2. ja 7. klassi eesti keele tundi ning Merle Vilu 4.–5. klassi muusikatundi. 2. klassi viis õpilast olid kirjutanud jutu „Mina ja Eesti“ ning soovijad said oma loo ette lugeda. Lapsed rääkisid Eestist ja esitasid üksteisele küsimusi Eesti kohta. Seejärel jagas õpetaja kõigile teksti teemal „Eesti kõige, kõige …“. See tuli läbi lugeda, välja mõelda küsimusi teksti kohta ja need üles kirjutada ning kaaslastele esitada. Viie lapsega tunnis töötasid kõik aktiivselt kaasa.

Kokku 13 õpilasega 7. klassi emakeeletunni teema oli „Tõde ja õigus“. Mõned lapsed olid filmi näinud ja oskasid sellest rääkida. Raamatust paljundatud tekstikatked võeti põhjalikult läbi küsimuste-vastuste kaupa. Seejärel käsitleti sama teksti põhjal otsest ja kaudset kõnet ning nende jutumärke. Koduseks tööks jäi „Tõe ja õiguse“ tekstist välja noppida viis otsekõnet ja viis saatelauset. Varem käsitletud kino ja teatri teema juures olid lapsed kirjutanud rühmiti stsenaariume. Näitlejate teema puhul oli igaüks valinud ühe Eesti näitleja, kelle kohta kogus materjali ja tegi PowerPointi esitluse.

Õpetaja Merle Vilu 4.–5. klassi muusikatunnis oli 16 last, kes tervitasid külalisi lauluga emakeelest. Üllatas laste musikaalsus. Hilisemas vestluses õpetajaga selgus, et ongi palju andekaid, mõni võtab eraldi laulutunde, mõni õpib pillimängu. Lapsed laulsid kahehäälselt „Jaan läeb jaanitulele“, mängides saateks pille: džembet, klaverit, meloodikat ja trianglit. Kuna tunni teema oli filmimuusika, siis lauldi laule „Helisevast muusikast“ ja rütmiharjutusi rütmitorudega tehti piraadifilmi muusika järgi.

Latokartanos toimub eesti lastel üheksa kooliaasta jooksul 40 protsenti õppetööst eesti keeles ja 60 protsenti soome keeles. Mida noorem on õpilane, seda rohkem on tunde eesti keeles. Kuni 6. klassini õpitaksegi eestikeelsetes rühmades. Alates 7. klassist lähevad eestikeelsed lapsed soomekeelsetesse klassidesse, kus õppetöö on valdavalt soome keeles. Eestikeelsete õpilaste arv on koolis tasapisi vähenenud.

Latokartano koolimaja on jaotatud auladeks, kus igaühes on klaasseintega eraldatud klassiruumid, garderoobid, tualetid, igas aulas on 1.–7. klassid koos. Nii ei teki muljet, et koolis on mitusada last. Koolimaja on tänu klaasseintele ruumide vahel õhuline. Õpetajate sõnul ei häiri tunni tööd see, et läbi seinte on näha, mis väljaspool toimub. Vahetundide ajal on kuni 6. klassi õpilased õues.

Head eesti lapsed

Õpetaja Silja Aavik on töötanud Soomes 20 aastat eesti keele õpetajana, neist 17 aastat liitklassis, Latokartano koolis alates 2009. aastast. Aavik meenutas, kui suur oli algul töökoormus, 13 õppeainega 28 nädalatunni ettevalmistamiseks kulus 43 tundi. 1998. aastal alustades polnud veel võimalik Eestist õpikuid tellida, nagu praegu tehakse, vaid neid otsiti üle Eesti tuttavate kaudu. Võõrkeelses ümbruses elavatele lastele olid Eesti 3. klassi töövihikud liiga rasked, seetõttu tuli kasutada abikooli ja lihtsustatud õppekava töövihikuid ning palju õppematerjali ise koostada. Aavik on ise kümne aasta jooksul koostanud 1800 töölehte.

„Eesti lapsed on tohutult head,“ sõnas Aavik. „Nad ei vaidle õpetajale vastu, hakkavad tegema seda, mida öeldakse, on sõbralikud ja toredad. Selle üle imestavad eriti asendusõpetajad.“ Lastele saab selgitada, et mõtlemiseks on vaja vaikust, ja nad mõistavad seda, kinnitas Aavik ja ütles oma põhimõtte: tähtis on mitte teha õppimise algust raskeks, pigem olgu see kerge.

Soome koolides õpib eesti keelt emakeelena kaks tundi nädalas õppekava osana 1300 last, keda õpetab 35 õpetajat.

Katsed

Info meie kooli õppima tulemise kohta leiate lingi Vastuvõtt kakskeelsetesse klassidesse alt. Ootame kooli uusi õpilasi järgmiseks 2019.-2020. õppeaastaks! Katsed soome-eesti kakskeelse õppe 2.-6. klassi ja 8. klassi soovijatele toimuvad neljapäeval, 16. mail kell 9.00. NB! 2. klassi katsed toimuvad ainult eesti keeles. Alates 3. klassist testime nii soome kui ka eesti keele oskust.

(Külastatud 361 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid