Arvamus: soomlaste jaoks on kõige tähtsam hind

Tallinnas ja mujal Eestis on otsitud viimased mitu kuud põhjuseid, miks soomlased on Eestist ära kadunud. Miks enam soomlased ei käi söömas-joomas, miks ei käi poodides, miks ei ööbi Eestis.

Põhjustena pakutakse välja tüdimust, väheseid võimalusi lastele, isegi EKRE populaarsuse kasvu ja sellega seotud rassismi puhanguid.

 

-Reklaam-

 

Kõike seda saavad aga väita inimesed, kes soomlasi ei tunne. Miks hakkasid soomlased 1990ndate aastate algul Eestis käima? Kas tõesti suurest venna-armastusest? Võibolla mõned idealistid ka olid, aga peamine põhjus, miks tuhandete kaupa edasi-tagasi vooriti, olid hinnad. Eestis olid paljud asjad, eriti toit ja alkohol algul pea 20 korda odavamad kui Soomes. Ainult puruloll oleks sellise unikaalse võimaluse kasutamata jätnud, ja see oli kasulik mõlemale poolele.

Eestlaste seas oli avalik saladus, et Eestis käisid ja isegi elasid Soome töötud. Sest töötu abiraha eest oli võimalik edukalt hakkama saada. Kõlab uskumatult, aga nii see oli. Hinnad olid Eestis lihtsalt nii madalad. Ainult korra kuus tuli käia Soome töötukassas nägu näitamas ja siis sai Eesti paradiisi tagasi tulla. Selliseid soomlasi käis ja elas Eestis tuhandeid.

Nüüd võib ka aru saada soomlaste pettumusest Tallinna või Eestit külastades, sest hinnad on tõusnud Soomega võrreldavale tasemele, kohati isegi kõrgemale. Soomlased ei ütle seda neile omase viisakusega otse välja, aga nii see on. Seljataga loomulikult sisistatakse ja sosistatakse. Kõige selle norimise ja vingumise taga on ju tegelikult hinnad – igatsetakse taga vanu hindu, mis olid tõesti madalad. Ja sellega võib lausa põhjendada Soome majanduse praegust vindumist ja sündide langust – enam pole kehvemal järjel soomlaste jaoks kohta, kus käia „dopingut” ammutamas. Kus käia kasvõi perele toitu ostmas, kui oled töötuks jäänud ja raha napib. Megaodavad hinnad Eestis oli paljude soomlaste jaoks aastakümneid see doping, millega sai konarusi lihvida.

Nüüd on see aeg pöördumatult möödas. Pole enam megaodavaid eestlastest terassi  või paskahuussi ehitajaid ega pole ka megaodavat juustu ja alkoholi. See paneb vinguma ja virisema, see on arusaadav. Pole ime, et toiduabi järjekorrad on Helsingis plahvatuslikult kasvanud – Eesti „toiduabi” on ju ära kukkunud.

Soomlaste tegelikest huvidest annab hästi aimu see rahvamass, mis liigub nüüd Läti ja Leedu vahet. Käiakse kaubikute ja lausa veokitega, Lätis viina ja muu kraami järel. Käiakse nii, et Eestis ühtegi peatust ei tehta. Sest Lätis-Leedus on hinnad sutsu odavamad kui Eestis. Selle nimel ollakse valmis ette võtma mitmesaja kilomeetri pikkune teekondi läbi karmi liiklusega Eesti. Otsite veel tõestust soomlaste tegelike huvide kohta?!

Soomlaste jaoks on kõige tähtsam hind, ja see on turumajanduslikus ühiskonnas täiesti loomulik. Eestlased on hakanud täpselt samadel põhjustel massiliselt Lätis käima.

Poliitikute jaoks nii Soomes kui Eestis on mõttekoht, mida teha siis, kui pole enam odavat Lätit ja Leedut. Kuidas aidata inimesi, kes on raskes olukorras. On selge, et kõige suurema löögi all on lastega pered, kuna neil kulub suurem osa sissetulekust kiiresti kallineva toidu peale.

(Visited 71 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid