Saksa väljaanne: Seefeldi dopingusaaga niidid viivad „kindralini”, kes kasutas Soome SIM-kaarti

Seefeldis jäid dopinguga politseireidi käigus vahele kaks Eesti suusatajat, kaks Austria suusatajat ja üks Kasahstani suusataja.

Saksa uurijate jaoks on kõige huvipakkuvam mees Eesti treenerite Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu hoolealune, Kasahstani sportlane Aleksei Poltoranin, kes algul tunnistas politseile dopingu üles, aga siis ajakirjandusele kõike eitas. Poltoranini juurest viivad aga niidid ühe salapärase „kindralini”, kes oli kasutanud helistamiseks Soome SIM-kaarti, vahendab Süddeutsche Zeitung.

 

-Reklaam-

 

Pärast Seefeldist lahkumist läks Poltoranin Münchenisse ja sealt mitte Kasahstani, vaid Moskvasse. Kodumaale Kasahstani saabub ta alles millagi tulevikus.

Hiljem ütles Poltoranin Kasahhi meediale, et teda hoiti külmas kongis, mistõttu pidas ta paremaks dopingu tarvitamine üles tunnistada, kuigi ta enda väitel dopingut ei tarvitanud. Poltoranin põhjendas ülestunnistust „psühholoogilise traumaga”, mille ta arestimajas olles sai.

Operatsioon Aderlass (tõlkes: Aadrilaskmine) oli suurim dopinguvastane operatsioon, mis seni on korraldatud. Selles osales kokku 120 politseitöötajat. Praeguseni on vahi alla Saksa spordiarst Mark Schmidt ja tema kolm kaastöötajat.

Kokku on tuvastatud juba 9 sportlast, kes Schmidtiga dopingu osas koostööd tegid, kaasa arvatud peamine tunnistaja Johannes Dürr. Nüüd hakkab kogu niidistik välja tulema, aga on veel üks kahtlusalune, üks Kasahstani-poolne isik, keda kutsuti „kindraliks”. See tegelane organiseeris Poltoranini dopinguasju, rääkis rabedat saksa keelt ja kasutas helistamiseks Soome SIM-kaarti. Mees oli kuni viimase ajani olnud Seefeldis kohal. Praeguseni on selgusetu, kas „kindral” oli lihtsalt hüüdnimi, või oligi tegemist mõne ohvitseriga. Siiani on selgusetu, miks ei läinud Poltoranin otse koju, vaid sõitis Venemaale.

Asja uurides on ametivõimud jõudnud isegi Itaalia maffiani, mis käib osaliste infovahetusest väga tihti läbi. Dopinguseadmed on teadaolevalt saadud Austria spordijuhilt Stefan Matschiner’ilt, kes organiseeris sportlastele veredopingut 1990ndate aastate algul. Veretsentrifuug ja muud seadmed maksid kokku ligi 100 000 eurot.

Verd, õigemini verekontsentraati hoiti Erfurtis miinus 82 kraadises külmas. Verekottidel olid sportlaste nimetähed või varjunimed – näiteks Johannes Dürr oli „Lucky Luke”, Max Hauke nimi oli „Moritz” jne.

Sügavkülmutatud verd on võimalik säilitada aastaid. Johannes Dürri väitel kasutati temal 2018. aastal verd, mis oli võetud 2015. aastal.

Praeguseks on veredopingu üles tunnistanud järgmised sportlased:

Dominik Baldauf (Austria) murdmaasuusatamine

Max Hauke ​​(Austria) murdmaasuusatamine

Johannes Dürr (Austria) murdmaasuusatamine

Andreas Veerpalu (Eesti) murdmaasuusatamine

Karl Tammjärv (Eesti) murdmaasuusatamine

Algo Kärp (Eesti) murdmaasuusatamine

Aleksei Poltoranin* (Kasahstan) murdmaasuusatamine

Stefan Denifl (Austria) rattasõit

Georg Preidler (Austria) rattasõit

* taganes hiljem osaliselt oma tunnistusest

Lucky Luke und die Blutbeutel

Die Dimensionen der Affäre um das Erfurter Doping-Netzwerk werden immer deutlicher. Aus dem Kreis der identifizierten Sportler wird auch über eine mögliche Hintergrundrolle der italienischen Mafia berichtet. Das gesamte Behandlungssystem für das Blutdoping stammt vom österreichischen Sportmanager Stefan Matchiner. Alexej Poltoranin hat auf der Rückreise einen Zwischenstopp eingelegt.

(Visited 146 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid