Ood Eestile, autor Soome välisminister Timo Soini

Eesti presidendilt kõrge autasu saanud Timo Soini avaldas 8. märtsil väljaandes Maaseudun Tulevaisuus Oodi Eestile.

Järgneb Soini arvamusloo tõlge:

 

-Reklaam-

 

Tehnoloogia võimaluse kasutamisel on meil eestlastelt palju õppida.

Lõunanaaber Eesti on tore maa. Võtsin paar nädalat tagasi vastu Eesti presidendilt saadud teenetemärgi. Vastuvõtt oli esinduslik. Tahtsin tingimata kohale minna.

Eesti meedias kirjutati, et teenetemärk anti teenete eest Soome välispoliitikas, milles Eestil on tähtis osa. Just nii ongi. Lisaks pole jäänud märkamata mu isiklik huvi Soome ja Eesti suhete edendamiseks.

Välisministrina on Eesti ja Soome vaheliste suhete tihendamine olnud üks keskseid teemasid Läänemere koostöös. Eesti ja Soome käivad paljudes asjades käsikäes.

Meil on ühised huvid ja ühised väljakutsed. See ei sõltu riigi või majanduse suurusest. Soome ja Eesti peavad tulevikku vaatama koos.

Eestis olid eelmisel pühapäeval valimised, ja tulemus oli ootuspärane. Nii nagu igal pool maailmas, hääletavad inimesed muutuste poolt.

Reformierakond võitis ja peaministriks saab särav naine, Kaja Kallas. Kutsusin teda aasta tagasi välisministeeriumisse 100. aastapäeva paneeldiskussioonile, kus arutati välispoliitika üle tehnoloogia ja tehismõistuse ajajärgul. See mõjus.

Kõikjal Euroopas võim killustub ja valitsuse moodustamine on üha raskem. Seda võib oodata ka Eestis. Soovin õnne ja edu.

Mul on isiklikult väga head suhted Eestiga. Noore õpilasena unistasin vabast Eestist, kuigi ma kordagi seal nõukogude ajal ei käinud. 1990ndate algul aga sai käidud päevastel reisidel tihti.

Ka poliitikuna on suhted head. Pikaajalisim isiklik kontakt on Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga. Juhtisime komisjone samal ajal. Vundament on loodud ja see püsib.

Nelja aasta jooksul on Eestis olnud neli välisministrit. Saab näha, kas tuleb ka viies. Kohtun temaga meelsasti, kalendris on selle jaoks ruumi.

Kõigi Eesti kolleegidega olen kohtunud mitmel korral. Marina Kaljurandiga sõitsime 2016. aasta kevadel Austraaliasse ja Uus-Meremaale koos majanduskomisjonidega. Meile mõlemale oli see reis tulemuslik. Soome ja Eesti cleantechi ja tehnoloogia oskused on koos praktiliselt konkurentsitud.

Tehnoloogia võimaluste kasutamises on meil eestlastelt palju õppida. Näiteks hääletati seal äsja elektrooniliselt. Aga süsteem on usaldusväärne alles siis, kui seda saab kasutada laiemalt, mitte ainult ühe hääletuse jaoks. Eesti on selles osas õnnestunud.

Mereline ajalugu loob võimalused koostööks eri valdkondades ka tulevikus – majandus, kultuur, teadus ja kodańike kontaktid. Ka poliitilised eesmärgid on samad. Seda mõjutab kõige enam geograafiline lähedus Läänemere ääres.

Suhted Venemaaga aga jäävad mineviku tõttu erinevaks. Selle mõistmine ja tunnistamine on osa piirkondlikust julgeolekupoliitikast. Sellele vaatamata jagame Venemaaga seotud muresid.

Kahepoolsete kontaktide tugevnemisele lisaks on märkimisväärne, et Põhja- ja Baltimaade koostöö on tugevnenud.

Talsinki ehk Helsingis ja Tallinnas elamine ja nende vahel reisimine on juba tavaline. Linnade vahel kulgeb suveajal laev iga 15 minuti tagant. Seda on rohkem kui mõne äärelinna vahel.

Koostöö ja kontaktide arendamine nõuab poliitilist pingutust ka tulevikus.

Oodi veli Virolle

Eteläinen naapurimme Viro on hieno maa. Vastaanotin pari viikkoa sitten Viron presidentin myöntämän kunniamerkin. Tilaisuus oli arvokas. Halusin ehdottomasti mennä paikan päälle. Viron mediassa kunniamerkkiäni luonnehdittiin kunnianosoitukseksi Suomen ulkopolitiikalle, jossa Virolla on läheinen ja tärkeä osa. Juuri näin onkin. Lisäksi henkilökohtainen kiintymykseni Suomen ja Viron suhteiden edistämiseen ei ole jäänyt huomaamatta.

(Visited 157 times, 4 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid