Soome president uusaastakõnes: Maailmakord muutub, aga see võib tuua head

Soome president Sauli Niinistö ütles uusaastakõnes, et maailm on muutumas, aga see võib kaasa tuua head, sest inimene on kohanemisvõimeline ja leidlik.

Järgneb Soome presidendi Sauli Niinistö uusaastakõne:

Rahvas,

sügise lõpust põleb Pariisi Triumfikaare all mäestustuli. Esimese ilmasõja lõpust on kulunud sada aastat. Maailma otsustajad pidasid vaikuse hetke Euroopa sõjas sõlmitud rahu mälestuseks.

Kõigest kuu pärast seda põlesid Triumfikaare lähedal autod. Samal ajal andsid inimesed kollastes vestides mõista, et nende arvates pole asjad korras. Triumifikaare all asendus mineviku üksmeel ja leppimine võitlusega elu eest tänasel päeval.

See võrdluspilt paneb mõtlema. Euroopa on maailmas kõige demokraatlikum, võrdsem ja vabam koht. Nüüd on see ikkagi mattunud oma väärtustega seotud konfliktidesse.

* * *

Kui juba kõige parem on segaduses, siis võib kogu maailmale prognoosida veel hullemat. Kasvab kiusatus valida teistsugune tee.

Euroopa väärtuste eksport on asendunud nende kaitsmisega kodutandril. Ja kas paistab, et meile võiks hakata sisse tulema võõrad väärtused? Demokraatia, võrdõiguslikkuse ja vabaduse vastandeid me juba teame.

Meil on vaja kõhklematult kaitsta rahvusvahelist õiguspõhist elukorraldust. ÜRO korraldus on Soome enda turvalisusele ja heaolule tähtis tugisammas. Samal ajal tuleb valmis olla selleks, et praegune maailmakord enam ei jätku.

Maailm muutub kiiresti mitmepoolseks ja maailmakord on muutumas. Hiina näitab oma majanduslikku võimu, Venemaa relvastub sõjaliselt ja Ühendriigid taanduvad koostööst. Nendeks muutusteks peame olema valmis.

Soomel on head suhted nii Washingotni, Moskva kui Pekingiga. Neid suhteid saame globaalsete eesmärkide puhul ära kasutada.

Kõige enam teeb muret tuumarelvade naasmine rahvusvahelisse poliitikasse. Kui külma sõja ajal sõlmitud relvastuse piiramise lepped tühistatakse, siis peame pingutama selle nimel, et nende asemele sõlmitakse uued. Soome on valmis omalt poolt pakkuma teeneid, et pidada läbirääkimisi. Seda sõnumit kanname alanud aastalgi edasi.

Üksi on meie võimalused mõjutamiseks siiski piiratud. Euroopa peab istuma tagasi nende laudade ümber, kus otsustatakse tuleviku üle. Euroopa Liit, mis on seesmiselt nõrk, pole selleks võimeline. Üheskoos peame taotlema parimat.

* * *

Euroopal on pikad esindusdemokraatia traditsioonid. Selle kõrvale, isegi selle asemele on hakatud üha enam soovima otsedemokraatiat, vahetut ja kiiret mõjutamist. Üha enam kerkib esile muutust nõudvaid meeleavaldusi, ühendusi ja vastupanuliikumisi.

Elame murrangulisel ajal. Uuest haaratakse innukalt kinni, aga sellest ka loobutakse kiiresti. On oht, et kaotame midagi esindusdemokraatiale omast, koos sellega võime omavahel kombineerida eri seisukohti. Ja samal ajal kaotame võime kuulata ja üritada mõista teiste arvamusi isegi siis, kui nendega ei nõustu.

Õigus asju vaidlustada on demokraatia tuum. Õigus olla rahul või rahulolematu kuulub rahvale. Rahulolematusest on sündinud kaasaja erakonnad. Ka nende uute ühenduste jõud võib niisiis kanaliseeruda ühise heaolu ehitamiseks.

Muutuste keskel on aga näha murettekitavaid märke ohtlikest äärmusliikumistest. Kollaste vestide varju on pugenud anarhistid ja avalikult natsisümboolikat kandvad isikud viivad mõtted möödunud aastasaja koleduste ja julmusteni. Demokraatias pole neile kohta.

Aasta tagasi väljendasin muret, et tahe valesti mõista võib tihtipeale matta soovi mõista. Üha uusi pöördeid koguv halvustav diskussioon on pööris, mis võib kergesti kujuneda pidevaks vihapidamiseks.

Möödunud aasta jooksul 1918. aasta sündmuste meenutamine andis võimaluse mõelda. Kui viha võtab võimust, siis võib tavaline inimene saada hakkama julmustega, millele ta varem poleks osanud mõeldagi. Aga vihapidamise juurest algab ühtlasi tee ühise tulevikuni. See avanes siis, kui usaldus demokraatia suhtes kasvas.

* * *

Migratsioon on viimastel aastatel kõige enam Euroopat jaganud nähtus. See on lõhestanud arvamusi nii maade vahel kui nende sees. Migratsioon pole maailmast kadumas – vastupidi, surve selleks kasvab. Seetõttu peaks seda suutma paremini kontrollida, olgu tegemist töö, paguluse või varjupaiga otsimisega seotud migratsiooniga.

Varjupaiga taotlusi ei saa jätta menetlemata ilma, et rikutaks rahvusvahelist õigust. Rahvusvahelised lepped on sõlmitud selleks, et kaitsta hädasolijaid. Neid peame aitama. Aga nagu meilgi on kogetud, annab see võimaluse süsteemi ära kasutada neil, kel on maaletulekuks teised eesmärgid. Lisaks oleme näinud, kuidas mõned meilt varjupaika palunud, ja seda ka saanud, on ise oma ebainimlike tegudega turvatunnet vähendanud. See on talumatu olukord.

Siin olijatel peab olema võimalus osalemiseks. Samuti on õigus ühiskonda sulandumiseks. Ja vastutuse kandmiseks, kaaskondseid juhendades. Seaduste ja väärtuste vastane teguviis suurendab tervete inimgruppide sildistamise ohtu ja loob usaldamatust, isegi viha.

Euroopa Liit on otsimas võimalusi migratsiooni kontrollimiseks. Lepe Türgiga on andnud hingamisruumi, et kokku leppida reeglites, kes ja kuidas Euroopasse tulevad ja kuhu nad paigutatakse. Kui see kontrollimine õnnestub, siis paljud maad, kindlasti ka Soome oleks valmis tõstma kvoodipagulaste hulka. Nad on hädasolijad.

Ei saa unustada, et me vajame migratsiooni. Väljaõppinud spetsialiste ja nendeks õppijaid, et osaleda ühiskonna ülesehitamisel.

* * *

Võime tõdeda heameelega, et Soome on maailma kõige demokraatlikum, võrdõiguslikum ja vabam maa. Meie tugevus on alati olnud usaldus, seda ka ametnike suhtes: haridusest kuni sotsiaalkaitseni, politseist tervishoiuni.

Traditsiooniliselt on tunnustatud nende ametite kandjaid. Nüüd tuleb aga üha enam välja, et nad kohtavad oma töös sobimatut, isegi agressiivset käitumist. Midagi on läinud väga viltu, kui ühiskonna teenuseid pakkuvad inimesed kardavad neid, keda nad abistavad.

Demokraatia tugevus selgub lihtsatest asjadest, laua mõlemal poolel.

* * *

On vaja silmas pidada, kellele ja miks me seda lugu kirjutame. Teeme seda lastele. Kasvatame neid oma sõnade ja eeskujuga. Meie teod kujundavad maailma, mis jääb neile. See vaade, mis järgnevatele põlvedele avaneb, paneb inimesed kas jääma või lahkuma, ette võtma või loobuma või nii nagu on nähtud – vastu võitlema.

Selle toa aknast võib kevadeti näha koolimatkadel osalejaid. Kodu juurest tehakse õpetaja juhtimisel esimesed sammud maailma, väiksematel käsi turvaliselt sõbra käes. Kollased vestid seljas.

Elanikkond vananeb ja looduse taluvuspiir on lähedal. Enam ei saa olla kindel selles, et lastel on parem elu kui vanematel.

Kliimamuutuse tõrjumine sunnib meid kõiki millestki loobuma. Varandusliku külluse ja pideva kasvu ajad on muutumas. Heaolu lõppu ei pea see siiski tähendama. Võrdsete võimaluste lõppu ei tohi see tähendada. Me peame uuesti selgitama, millest koosneb see hea, mida me tahame. Inimene on kohanemisvõimeline ja leidlik. Uus hea võib siiski olla endisest parem.

* * *

Lisaks Soomele ja Euroopale võib ka kogu maailm olla mitmel moel parem kui varem.

Seetõttu on hea lõpetada luuletaja Eeva Kilpi sõnadega:

„Siin on ilu.
On armastust.
On rõõmu.
Kõik maailma kurjuse käes kannatajad, kaitske neid!”

Soovin teile kõigile head alanud aastat ja Jumala õnnistust.

Tasavallan presidentti Sauli Niinistön uudenvuodenpuhe 1.1.2019 – Presidentti

Kansalaiset, Loppusyksystä Pariisin Riemukaaren alla paloi muiston tuli. Ensimmäisen maailmansodan päättymisestä oli kulunut sata vuotta. Maailman päättäjät hiljentyivät eurooppalaisen sodan rauhanteon muistoon. Vajaa kuukausi sen jälkeen Riemukaaren liepeillä paloivat autot. Samaan aikaan keltaliivistä kansaa oli kadulla kertomassa, että heidän mielestään asiat eivät ole hyvin. Riemukaaren alla näennäinen yksimielisyys ja sopu menneisyydestä vaihtui kiivaaseen taistoon elämästä tänään.

(Külastatud 1,102 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid