Soe suvi pani Soomes kasvama eksootilised liigid – poodides müüakse tuhandeid kilosid kodumaiseid arbuuse päevas

On uskumatu, aga tõsi, et tänavusel suvel valmisid Soomes arbuusid ja seda väga suurtes kogustes. Arbuuse tuuakse Soome põhiliselt Hispaaniast Almeriast ja Murciast, aga neid kasvatatakse ka kohapeal.

Üks sellistest arbuusipõldudest asub Edela-Soomes Laitilas. Arbuusid kannatasid samuti kuivuse tõttu, aga neid oli võimalik kasta, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Laitila põllumees Kristian Mikola kasvatas tänavu rekordilise koguse arbuuse. Poole hektari pealt saab ligi 15 000 kilo saaki. Talus on kasvatatud arbuuse juba kümmekond aastat.

Arbuusid valmisid juba juulikuus ning põllule on jäänud neid väga vähe. Tavaliselt on saanud saak valmis alles septembris. Siis on ohuks külmad ööd.

Arbuuside jaoks on eriti kriitiline õitsemine juulikuus ja möödunud aastal jäi saak seetõttu võrreldes tänavusega väga väikseks. Arbuusi jaoks ongi suurim risk Soome suvi.

Nüüd aga võistlevad Soomes kasvatatud arbuusid hinna poolest odavate Hispaania omadega. Tavaliselt on Soome arbuusid jõudnud poodidesse septembris, mil välismaiste arbuuside hind on juba tõusnud. Kristian Mikola sõnul on teatud osa tarbijatest siiski valmis maksma kodumaiste toodete eest kõrgemat hinda.

Arbuuse kasvatatakse Soomes vähe, aga teatud hulk põllumehi sellega siiski tegeleb. Mõnikod läheb paremini, teinekord halvemini. Reegel on see, et mida soojem suvi, seda parem saak.

Kuigi arbuusi kasvatatakse Soomes vähe, on see poodides müügil. S-grupi poodides on kodumaised arbuusid äratanud tähelepanu ja neid müüakse päevas tuhandeid kilosid.

Paljude jaoks on üllatus, et müügil on kodumaised arbuusid. Nende maitse on inimeste arvates parem kui välismaistel.

Arbuusikasvataja Mikola väitel ongi kodumaise arbuusi eelis selle maitse. Kuivõrd suvel on Soomes palju päiksevalgust, siis toodab see palju suhkrut. Sama lugu on maasikatega.

Tänu soojale suvele on Soomes kasvatatud teisigi eksootilisi liike nagu mais, melonid, ja eri liiki kõrvitsad. Tänavusel suvel on väljas hästi kasvanud taimed, mis muidu nõuavad kasvuhoonet nagu tomatid, tšillipiprad, paprikad ja baklažaanid. Saagid on tänavu väga head.

Soomes on tänavu kõik viljad varem valminud. Näiteks inimesed ei mäleta, et oleks saanud küpseid tomateid juba juuli keskel.

Eksootilisi taimi nagu okra kasvatavad Soomes paljud lõunapoolstetest riikidest sisserännanud. Head saaki on andnud tänavu Soomes aprikoosid, virsikud, sidrunhein, ingver ja bataat. Vahemere ääres tavalised maitsetaimed on läinud õitsema. Hästi on kasvanud artišokid.

Tavaliselt viinamarjad Soomes valmis ei saa, aga tänavu valmisid needki. Hyvinkää kasvataja Riitta Janeskari sai tänavu rekordilise viinamarjasaagi ning seda rekordiliselt vara. Ploomisaak on samuti olnud rekordiline, puud olid üleni sinised.

Taimede kasvuaja lühenemine ja temperatuuri tõus loovad Soome kasvatajatele uusi võimalusi. Ent sellega on seotud ka riskid, kui suvi jääb jahedaks.

Soojad suved innustavad soomlasi proovima uusi liike. Tsitruselised Soome talve üle ei ela, aga kastanite ja mandlitega võib juba proovida.

Hellekesä herätti eksoottiset lajit Suomessa, ja nyt kaupoissa myydään tuhansia kiloja kotimaisia vesimeloneja päivittäin

Avomaaviljelmän kasvustorivien välissä on hankala kävellä. Viljelmä kun on suurten vihreiden lehdistöjen peitossa. Lehdet taas piilottavat alleen lähes vierivieressä kasvavia käsipallon kokoisia vesimeloneita. Yhdessä rivistössä kypsyy satoja vaalearaitaisia meloneita ja toisessa täysin vihreitä. Vaikea uskoa, että meloneita pursuava pelto todella on Laitilassa, Varsinais-Suomessa. Vesimeloni on monen suomalaisen herkku.

(Visited 67 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid