Sarnaselt Soomega on hakanud maailma riigid suhtluses Venemaaga kohtuma ja läbi rääkima. Otsa tegi lahti USA president Donald Trump, kellele järgnes Moskvas Prantsusmaa liider Emmanuel Macron ning nüüd võttis Putini vastu Angela Merkel.
Merkeli jaoks oli tähtis teema Vene-Saksa gaasijuhe Nord Stream, mis varustab gaasiga tervet Euroopat. Merkel leppis Vladimir Putiniga kokku, et jätkatakse gaasi eksporti läbi Ukraina, mis on üks Ukraina suurimaid sissetulekuallikaid, tuues sisse 2 miljardit eurot aastas.
Juttu tuli ka Süüriast, Iraanist ja kahe maa omavahelistest suhetest.
„Isegi vastuolulisi asju saab lahendada läbirääkimiste teel,” ütles kantsler Merkel kohtumist kommenteerides, „seetõttu on mul heameel tervitada Vladimir Putinit.”
Neli aastat tagasi peale Krimmi ja osa Ukraina okupeerimist võttis Euroopa Liit vastu otsuse, et Venemaale ei minda ja Vene juhtidega ei kohtuta. Selle reegli heitis kohe kõrvale Soome president Sauli Niinistö, kes käis juba 2014. aasta augustis visiidil Venemaal. Pärast seda on Venemaaga hakanud kahepoolselt suhtlema enamiku Euroopa Liidu riikide liidrid.