Väike Šveitsi linnake tahab saada plokiahela tehnoloogial põhineva digiraha keskuseks maailmas

Šveits on tuntud kui maailma rahanduskeskus, tänu millele on šveitslased kõige jõukam rahvas maailmas. Nüüd tahab väike Šveitsi linnake saada maailma juhtivaks digiraha ehk bitcoini keskuseks.

Maaliline, ligi 30 tuhande elanikuga Zugi linnake Šveitsis on omapärane selle poolest, et selle hotelli fuajees on bitcoini-automaat. Selle abil saab bitcoine tavalise raha vastu vahetada.

 

-Reklaam-

 

Bitcoin on digivaluuta, mis tuli välja 2009-2010. aastal ja siis maksis üks ühik 5 dollarit. Täna kaubeldakse bitcoini 5000-6000 dollariga.

Šveitsis arutatakse parasjagu seda, kuidas bitcoini ja sellega seotud tehinguid maksustada, vahendab Helsingin Sanomat.

Zug asub 30 kilomeetri kaugusel Zürichist, maailma ühest olulisemast finantskeskusest. Nüüd tahetakse Zugist teha digimaailma keskus ehk nagu seda kohapeal kutsutakse, Crypto Valley.

Zugi omavalitsusse on asutatud krüptoraha järelvalve asutus Crypto Valley Association (CVA). See on tegutsenud poolteist aastat ja sel on üle maailma juba paarsada liiget ning üle saja investori. Digiraha osas teevad CVA-ga koostööd Zugi linnavalitsus, Zugi kanton ja Šveitsi finantsjärelvalve.

Asutuse nimes viitab sõna crypto plokiahela tehnoloogia salamehhanismile, tänu millele ei pääse kõrvalised plokiahela sisule ligi ilma spetsiaalse võtmeta.

Teisalt viitab sõna crypto uuele krüptovaluutale, mille hulka kuulub ka bitcoin.

CVA juht Kevin Lally peab plokiahela tehnoloogiat tuleviku usaldusmasinaks, tänu millele saavad teineteisele võõrad osapooled internetis usaldusväärselt kaubelda.

Usaldus ongi peamine, mida plokiahela puhul kiidetakse. Plokiahel tugineb, nagu kogu internet võrku ühendatud arvutitele, mis tagab ahela töökindluse. Ahela kõik osapooled valdavad ühesugust infot ja kui ahelas midagi muudetakse, siis saavad sellest kõik teada. Plokiahela murdmine on ülimalt keeruline ja praktiliselt võimatu, mis annab sellele usaldusväärsuse.

Plokiahela puhul on aga probleemiks suur energiavajadus, kuna turvalisuse tagamiseks loodud süsteem nõuab pidevaks arvutamiseks suurt võimsust. Näiteks bitcoin kulutab oma tööks samapalju energiat kui terve Iiri Vabariik. Šveitsi on vanadesse maa-alustesse sõjaväepunkritesse rajatud nüüd andmekeskused, kus bitcoine hoitakse.

Selline suur energiakulu pole jätkusuutlik, mistõttu otsitakse mooduseid, kuidas asja ökonoomsemaks teha. Kuivõrd tegemist on infoga, võib plokiahela tehnoloogia abil turvata misiganes informatsiooni, millele pääseb ligi vaid spetsiaalse võtmega.

Lisaks raha hoidmisele võib plokiahela abil turvata näiteks logistikat või valimisi. Soomes valmistatakse ette plokiahelal põhinevat korteri-osanike registrit.

Plokiahela abil on võimalik välistada ja tuvastada näiteks valimistulemuste võltsimine. Samuti on võimalik igaühel oma infot usaldusväärsel moel raha vastu vahetada.

Saksa endine pankur Bertram Seitz leiab koguni, et plokiahel lõpetab senise vale-kapitalismi. Ta ei pea silmas sotsialismi, vaid seda, et kapitalism muutub ausamaks. Seitzil on kontor Zugis ja ta on loomas krüptovaluuta-Visa süsteemi, mis suudaks töödelda plokiahela tehnoloogia abil 40 000 tehingut sekundis. Visa võimekus on 65 000 tehingut sekundis.

Lisaks usaldusele võimaldab plokiahel vabaneda äri ajamisel tüütutest vahendajatest.  Endise pankuri Seitzi väitel on võimalik loobuda pankadest tehingute vahendajatena. „Miks ma peaksin usaldama panku?” küsib Seitz, „nad hävitasid maailma 2008. aastal.”

Tänu plokiahelale muutub ettevõtete rahastamine turvalisemaks ja demokraatlikumaks, kuna tehnoloogia abil on võimalik investoritel reaalajas jälgida, mis rahast on saanud. Lisaks ICO-dele ehk uute krüptorahade väljatulekule on tulevikus kavas IPO-d ehk päris ettevõtete aktsiaemissioonid, aga seda täiesti uuel tasemel.

Seitzi arvates toimus revolutsioon plokiahela ja sellega seotud krüptoraha vallas järgmise 5 aasta jooksul. Ta usub, et kui internet muutis maailma 20 aastaga, siis plokiahel teeb seda 5 aastaga. Ja bitcoini väärtus võib siis olla 50 000 dollarit tükk.

Zugi linn Šveitsis ja selle ettevõtjad on aegamööda bitcoini omaks võtnud. Nii võetakse 500 aastat vanas Zugi raekojas kohalikke makse vastu bitcoinides. Linnas on üleval kuulutused neist ettevõtetest, kes võtavad vastu krüptovaluutat. Seni pole tehinguid eriti tehtud, vaid makstud on ikka Šveitsi frankides.

“Lohkoketjut lopettavat valekapitalismin”, julistaa entinen pankkiiri – Keskiaikaisessa maisemassa Sveitsissä tehdään vallankumousta, tai ainakin yritetään

Kas! Täältäkö saa bitcoineja? Hotellin aula Zugin kaupungissa Sveitsissä on kuin mikä tahansa hieman varakkaamman väen majatalo, yhtä yksityiskohtaa lukuun ottamatta. Tilassa on koreat pöydät, harmaata plyysiä, mukavia nojatuoleja – ja bitcoin-automaatti. Sen edessä tuskailee Mike Widmeriksi esittäytyvä korealais-sveitsiläinen mies. Hän kertoo tulleensa ostamaan virtuaalivaluuttaa ihan huvikseen.

(Visited 19 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid