Pea kõikides Soomes 1970ndatel ja 1980ndatel ehitatud majades on ehitusvigu, mistõttu neid ei kannatagi remontida

Vead puudutavad Soomes 1970ndatel ja 1980ndatel ehitatud eramaju ja ridaelamuid – kokku 336 000 eramaja ja 43 000 ridamaja.

Kui vigu õigeaegselt ei parandata, võivad need põhjustada majades niiskus- ja siseõhuprobleeme, mida polegi võimalik likvideerida, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Ehitusinsener Vilho Pekkala märgib, et majade puhul tuleb remonti teha jooksvalt. Kui see jätta tegemata, siis pole hilisematest parandustest enam kasu.

Kui ehituskonstruktsioonis ilmnevad vead, siis on nende parandamine väga kallis. Eriti hull on olukord 1970ndatel aastatel ehitatud majadega, aga see puudutab ka 1980ndatel aastatel ehitatud maju. Nende majade puhul on kahtlane, kas remont end üldse ära tasub. Tavaliselt remonditakse maju valesti, mistõttu vead kuhjuvad.

Kõige rohkem niiskusprobleeme tekitab majadel nn valesokkel, mis võimaldas ehitada maju madalama vundamendiga ja ilma trepita – ehk väljast sai astuda otse tuppa. Valesokkeli nimetus tuleb sellest, et see meenutab väljast vundamenti, mida ta tegelikult pole. Valesokkelit hakati Soomes kasutama alates 1960ndatest aastatest kuni 1990ndateni välja.

Vaatamata ebaõnnestumistele on ka õnnestunud valesokkeli lahendusi, kui sokkel asub maapinnast piisavalt kõrgel.

Palju probleeme on majadel ka betoonpõrandatega, kuna soojusisolatsiooni hakati betooni alla panema alles 1980ndatel aastatel. 1970ndatel aastatel pandi põrandaplaadid vastu maad, nende peale soojustus ja siis kattematerjal. Nõnda on alumised plaadid saanud niiskuskahjustusi ja ka nende peal olev soojustus. Selliseid ehitisi on väga kallis parandada.

Kõige parem on võtta alusplaadid välja, aga need võivad olla kandvad konstruktsioonid. Nõnda ei saa panna põranda alla soojustust ja ainus võimalus on ehitada betooni peale veekindel kate nagu bassein. See on aga väga keeruline.

Probleemid tulevad sellest, et 1970ndatel aastatel arvati, et betoon on palju niiskuskindlam kui see tegelikult on.

Teine 1970ndate riskikoht on lamekatus, mis on kaasa toonud samuti niiskuskahjustusi. Hiljem on paljud lamekatused ümber ehitatud viilkatusteks. Lamekatuste puhul tekitas probleeme bituumenkate, mis pragunes. Samas kallimate bituumenkatete puhul probleeme pole.

Vanad majad lasevad lisaks tuult läbi. Varem ehitati kõik väiksemad majad puust ja õhukindlusele tähelepanu ei pööratud. Seetõttu pääseb konstruktsioonidesse kogunenud hallitusi majja sisse.

Kahjustused ei puuduta samas kõiki vanemaid maju. On ka selliseid maju, kus probleeme pole.

(Visited 157 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid