Talvesõda oli ime – peaminister Juha Sipilä kõne Soome 100. aastapäeva puhul Lahtis

Soome peaminister Juha Sipilä pidas täna, pühapäeval Soome 100. aastapäeva puhul kõne Vellamo maakonnapeol Lahtis.

Järgneb kõne tekst.

Austatud päijäthämelased, head külalised, naised ja härrad,

Mul on heameel tuua maakonnapeole valitsuse tervitused. See sündmus on osa Soome iseseisvuse sajandat aastapäeva, mis kulmineerub järgmise nädala kolmapäeval. Mul on suur eelis olnud olla peaminister just praegusel erilisel aastal.

Soome100 programmis on kokku üle 5000 projekti, milles osaleb kokku ligi 600 000 inimest. Juubeliaasta on olnud nähtav ligi sajas riigis ja seda on veel näha kolmapäeval. Usun, et oleme koos suutnud tugevdada ühtekuuluvustunnet ja Soome rahvusvahelist profiili, nii nagu oli juubeliaasta eesmärk. Julgen arvata, et meil on olnud hea meenutada endisi aegu.

 

Eriti rahul olen sellega, et juubeliaasta on kõnetanud noori. Uuringute järgi on nemad kõige rahulolevamad ja on kõige innukamad 100. sünnipäeva tähistajad. See aasta on loonud uusi tavasid, et tähistada ja olla uhke Soome üle. Ja see on hea.

Head kuulajad,

Elame mitmel moel ajaloolisel ajal. Homme täitub täpselt sada aastat sellest, kui Soome senat kuulutas välja iseseisvuse. Selle tähistamiseks korraldab valitsus esmaspäeval erakorralise peoistungi. Kaks päeva hiljem, 6. detsembril 1917. aastal kinnitas eduskunta (parlament – toim.) Santeri Alkio ettepanekul Svinhufvudi senati eelnõu iseseisvuse väljakuulutamiseks. Otsus sündis tasavägise hääletuse tulemusena. See näitas rahva lõhestumist, mis viis vaid mõned nädalad hiljem kurnava kodusõjani.

 

Neid asju silmas pidades on sada aastat Soome iseseisvust olnud vaieldamatu edulugu. Oleme tõusnud vaesusest üheks maailma juhtivaks riigiks. Oleme hoidnud kinni rahvusriigist ja õigusriigist. Oleme uskunud haridusse ja teaduse jõusse. Oleme säilitanud oma väärtused ja vajadusel kaitsnud neid suurte ohvrite hinnaga.

Head peokülalised,

Päijät-Hämes on osaletud juubeliaasta tähistamisel suure innuga. Siin on korraldatud mõned juubeliaasta olulisemad sündmused.

Lahtis korraldatud suusatamise MM-võistlused oli üks juubeliaasta suursündmusi. Suusatamisel on eriline koht soomlaste südames. MM-võistlustel on märgatav positiivne mõju sellele piirkonnale nii majanduslikult kui sotsiaalselt. Lahti ja Päijät-Häme maine rahvusvaheliste ürituste korraldajana tõusis võrreldes varasemaga. Loodan, et siin julgetakse võtta ette suuri väljakutseid ka tulevikus.

Rahvusliku veteranipäeva riiklik peaüritus korraldati samuti siin Lahtis. Pidu naasis oma juurte juurde, sest esimene selline üritus korraldati samuti Lahtis 30 aastat tagasi. Lahtisse saabus 2500 külalist mitmelt poolst Soomest. Neid külalisi austati kui iseseisvuse hoidjaid ja väärtustati nende tegevust.

Austatu peokülalised,

Juubeliaasta teema on Üheskoos. See avaldus eredalt neljapäeval, kui olin talvesõja rahvusliku mälestusmärgi avamisel Helsingis Kasarmitoril. Siis 78 aastat tagasi suutsime võimatut just tänu ühtsusele.

Võime täie õigusega rääkida talvesõja imest. Suurim ime oli see, et rahvas läks ühtse mehe ja naisena kaitsma iseseisvust vaid kakskümmend aastat pärast kodusõda. See sai võimalikuks tänu rahvuslikule leppimisele ja võrdsusele. Kyösti Kallio nägi vabariigi presidendina oma silmaga, et tema kodusõja-järgne püstitatud eesmärk täitus. Ta pidas 1918. aastal Nivala kirikus kõne, mis sobib teejuhiks ka tänase päeva otsustajatele:

„Me peame looma sellise Soome, kus ei ole punaseid ja valgeid, vaid ainult isamaad armastavad soomlased, Soome vabariigi kodanikud, kes kõik tunnevad, et on osa ühiskonnast ja kel on siin hea olla.”

Selline võrdsuspoliitika programm on päevakajaline alati, kui ühiskonda ähvardab lõhesumine. Täna on meie jaoks suur väljakutse hoolitseda tõrjutuse ohus noorte eest.

Sõdade jäljed on siin Lahtis hästi näha seoses linna suure ja märgatava viiburilaste kogukonnaga.

On tähelepanuväärne, et ka siin on kodu kaotamise isiklikud tragöödiad pöördunud elujõu ja tuleviku ehitamiseks uues kodulinnas.

Hea peorahvas!

Usun, et Soome edu põhineb ka tulevikus võimel tegutseda üheskoos ja üksteise heaolu nimel. Selleks tuleb meil üksteist kuulata ja üritada teineteist mõista – ka neid, kes pole kõiges sama meelt.

 

 

Loodan, et juubeliaasta suurepärane koos tegemine jätkub ka pärast seda aastat. Ja jätkugu see, kui soomlased nii tahavad. Just ühisest tahtest sai iseseisvus sada aastat tagasi alguse.

Võtame järgmised sada aastat vastu vähemalt samasuguse hea tahte ja teadmisega. Nii siin Päijät-Hämes kui kogu Soomes. Lahti erakordne asukoht ja hea võimekus, tugev cleantech-sektor ja ennenägematu koostöö näiteks hariduse vallas on lahtilaste tugevused, tänu millele on võimalik panna alus tuleviku edusammudele.

Head sõbrad,

soovin Teile kõigile unustamatut Soome sajandat aastapäeva. Tähistame seda üheskoos!

 

(Visited 16 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid