Palju õnne, Soome!

Sada aastat järjepidevat iseseisvust on tänavpäeval maailmas rahvusriikide hulgas suur haruldus. Soomlased on seda saavutanud tänu oma sisu-le.

Nii Soome kui soomlased tähistavad täna omariikluse 100. aastapäeva. See on eelkõige soomlaste püha, sest multikultuursust ja teiste rahvastega segunemist on soomlased kogenud paar viimast aastakümmet. See on suur erinevus võrreldes Eestiga, kus massiline migratsioon algas juba pärast küüditamisi 1950ndatel aastatel. Eestlased on näinud sisserände võlu ja valu ning seetõttu on soomlastel palju eestlastelt õppida.

Õppida on palju ka vastupidi. Eelkõige oskust olla iseseisev. Soomlaste iseseisvus ei tulnud kergelt, seda ei toodud kandikul lauale, selle nimel tuli võidelda. Ja lisaks välisvaenlasele tuli soomlastel tookord võidelda iseendaga – omaenda rahvaga. Iseseisvusega kaasnenud laastavas kodusõjas hukkus ligi 100 000 inimest.

Loomulikult oli soomlaste suurim saavutus viimase saja aasta jooksul otsus vastu panna suure idanaabri kapriisidele, jääda endale kindlaks, kandes seeläbi suuri kaotusi, aga säilitades väikerahva jaoks kõige tähtsama – iseseisvuse. Nii nagu Eestile, pakuti Soomele võimalust liituda NLiidu vennasrahvaste suure perega. Soome ütles pakkumisest ära ja see viis soomlaste elutee eestlaste omast lahku. Lennart Meril oli kunagi õigus – Eesti iseseisvuse hind oli miljon sündimata eestlast. Soomlaste rahvaarv on viimase aastasaja jooksul peaaegu kahekordistunud, eestlaste arv aga on jäänud samale tasemele.

Soomlaste võitlus oma iseseisvuse eest ühendas rahva ja võimaldas ühiselt edasi minna. Ega asjata pole Soome tänavuse juubeliaasta moto „Yhdessä”- „Üheskoos”. Tänu rahva ühtsusele, ühiselt koos ühise eesmärgi nimel tegutsemisele jäi Soome iseseisvaks ja on jõudnud sinna, kus ta täna on. Väikerahvas teisiti ei saagi, ta on nagu siil, kus iga okas loeb. Väikeriik on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Soomlased teavad seda hästi. Ka seda, et koos, ühiselt tegutsedes, kõiki kaasa haarates on kõik võimalik. Kedagi ei tohi kõrvale jätta ega tõrjuda. Kõik on olulised. Kõik peavad seda teadma ja tunnetama, et nad on olulised. Soomlased on ühiselt koostegutsemises maailmameistrid – ja see tuleb sügavalt rahva seest, seda ei pea korraldama ega peale suruma.

Soomlaste sangarlik võitlus oma iseseisvuse eest ei jäänud Eestis märkamata. Pärast seda hakkasid eestlased soomlastele alt üles vaatama. Ja mis seal salata, ega Eesti iseseisvuspüüdlused, Nõukogude Liigu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine poleks saanud võimalikuks ilma Soometa. Ilma Soome eeskujuta. Eestlased nägid, et soomlased elavad iseseisvana paremini ja tahtsid ise sedasama. Soome televisioon oli paljude eestlaste jaoks aken, ja ainus aken vabasse maailma. See oli suur asi ja üks põhjustest, miks iseseisvuspüüdlused Eestis vaatamata okupatsioonile ei murdunud. Julgelt võib öelda, et Eesti sai uuesti iseseisvaks tänu Soomele. Ning Soome pole kunagi keeldunud Eesti abipalvetest.

Selline on Soome. Kes on küll vaikne ja vahetevahel ei ütle isegi tere, aga kui satud hätta, siis tuleb sulle appi. Sõpra aga tuntaksegi hädas. Kui palju on neid riike, kellele võib Eesti riik ja rahvas raskel hetkel toetuda? Soomele on see tunne hästi teada, sest 1939. aastal oli ta ühtäkki üksi – kõik endised sõbrad olid kõrvalt kadunud. Muuseas, ka Eesti. See oli eestlaste poolt suur reetmine, aga soomlased on selle alla neelanud, pole seda pahaks pannud. Eestlased on saanud oma vitsad kätte – nad jäid oma iseseisvusest vahepeal lihtsalt ilma.

Palju räägitakse sellest, et 100 aastat tagasi oli Soome vaene maa. Majanduslikus mõttes, rahas võibolla tõesti. Aga juba siis oli soome rahvas väga rikas oma sisu poolest. Soome sisu on võimaldanud soomlastel iseseisvaks jääda, kõigist raskustest üle saada ning välja tulla kokkuvõtes võitjana. Sisu on vanem kui Soome riik. Soome ja soomlaste sisu on suurim rikkus ja õnn, mis üldse olla saab. See on tähtsam kui raha ja rikkus. Kas see on õpitav? Ei tea. Aga igal juhul antakse see kaasa emapiimaga ja see käib inimesega kaasas terve elu. Kaasajal väljendub sisu näiteks soovis makse maksta. Soome jõukamad inimesed maksavad terve maailma mõistes ülikõrgeid makse ja on selle üle uhked. Välismaal ei saada sellest aru, aga see on niisama julge ja ennastohverdav käitumine nagu oli soomlaste võitlus iseseisvuse eest.

Eestil on suur õnn ja vedamine olla iseseisva Soome naaber. Et seda õnne ja vedamist jätkuks veel mitmeks-setmeks aastasajaks. Sügav kummardus soomlaste ees. Palju õnne, Soome!

(Visited 51 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid