Eestis suuremad peretoetused kui Soomes: eesti pere naasis Soomest tagasi Eestisse

Kolmelapseline pere saab Eestis nüüd rohkem toetusi kui Soomes ning väiksepalgaliste maksusoodustused on suuremad kui Soomes, mistõttu otsustas Vantaal elanud Ööpikute pere naasta tagasi Eestisse.

Peretütar Janeryn Ööpik (13) ei soovinud kolm aastat tagasi Eestist Soome kolida, nüüd on ta vastu, et Eestisse tagasi minna. Janeryni arvates on Soomes kõik parem, välja arvatud koolitoit. Õppida antakse Soomes vähem ja õpetajaga saab normaalselt rääkida. Soomes teeb õpetaja nalja ja naerab, on nagu inimene. Eestis on õpetaja autoriteet. Janerynile on Soomes tekkinud sõbrad ja ta on ära õppinud keele, seetõttu on lahkumine raske.

 

-Reklaam-

 

Eesti naise Kristin Ööpiku pere kaks nooremat poega on juba Eestis, tema ise on vanema tütrega veel Vantaal Mikkolas viimaseid asju kokku pakkimas, vahendab Helsingin Sanomat.

Kristin Ööpik räägib, et lapsepuhkusel kodus olles saab ta Soomes sama summa kui Eestis, aga Eestis ei pea maksma nii suurt üüri.

Ööpikute pere elas Soomes kolm aastat. Mees töötas ehitusel, naine oli koristaja. Naine on nüüd võrrelnud toetusi kahes riigis. Peres on kolm kooliskäivat last ning peatselt on sündimas neljas.

Kristin Ööpik ei kahetse, et pere kolm aastat tagasi Soome kolis – see aitas masendusest välja pääseda. Mees töötas juba Soomes. Eestis olles käis naine tööl kahe koha peal ja teenis 600 eurot. Koju jõudis poole kümne ajal õhtul. Tekkis küsimus, et milleks. Eestis olles pidi 10-aastane Janeryn hoolitsema oma 4- ja 5-aastaste vendade eest, andma neile süüa ja panema neid magama. Isegi tule pidi laps ahju tegema.

Soome kolides ei osanud Kristin Ööpik keelt ega tundnud maad. Sellele vaatamata leidis ta omale töö ja korteri kahe nädala jooksul – Facebooki kaudu. Soomes oli siis tööpuudus 9 protsenti.

Palk oli Soomes 1400 eurot ja korteri üür 1300 eurot kuus. Sama lugu on Eestis – korteri peale kulub ühe kuu palk. Ühe palgaga pere ära ei ela.

Hiljem sai Ööpikute pere Soomes eluasemetoetust. Eestis on perel oma väike maja, nii et toetust poleks tarvis taotleda.

Soomes oli perel rohkem aega enda jaoks, kuna tööpäevad lõppesid enne viit õhtul ja nädalavahetused olid vabad. Perel jäi alles nii palju raha, et nad said käia oma esimesel pikamaareisil Egiptuses Hurghadas. Reisi eest maksti maksuametilt tagasi saadud maksutagastuse eest – nimelt oli Kristin omale Soomes määranud esialgu liiga kõrge maksuprotsendi.

Kristini arvates oleks tal Soomes olnud paremad võimalused, kui ta oleks õppinud ära soome keele. Aga ta tunnistab, et oli laisk ja ei viitsinud keelt õppida. Keeleõpe oleks olnud tasuta. Ent keelt polnud vaja õppida, kuna naabrid Vantaal olid kas eestlased või muud välismaalased. Esimesena õppis keele ära tütar, kes käis esimesel aastal välismaalastele mõeldud ettevalmistusklassis.

Raviteenused on Ööpiku arvates Eestis paremad kui Soomes. Kui ta Soomes rasedana ei pääsenud kohe arsti juurde, sõitis ta esimese laevaga Eestisse. Üllatus oli ka see, et Soomes on kiirabi tasuline.

Samuti oli üllatusi laste kasvatuses. Näiteks ei tohi Soomes jääda lapsed pikemaks ajaks üksi koju. Aga mis on pikk aeg? Näiteks Janeryn hoolitses Eestis täielikult oma vendade eest, aga Soomes ei tohtinud ta neile isegi lasteaeda järele minna. Samas oleksid lapsed juba sügisel kooli läinud.

Kristin rääkis, et Soomes on tavaline, et eesti mehed lähevad tööle ehitusele ja naised tulevad järgi koristajateks. Eestis on ehitajate palgad tõusnud, aga Kristin ei tea veel, kas ta pärast emapuhkust Eestisse elama jääb. See sõltub osaliselt palgast. Tema endisel töökohal on palk tõusnud kolme aastaga 60 eurot ja seda on vähe. Koos maksukärbetega oleks palgalisa endisel töökohal 126 eurot kuus. Vaatamata muutustele on palgad Eestis jätkuvalt madalad, eriti arvestades toidu hinda.

Tütar Janeryn on vajadusel valmis koos perega kolima kuhu iganes, kasvõi Norrasse ja õppima ettevalmistusklassis ära uue keele.

Kolme- ja neljalapseliste perede lapsetoetused läksid Eestis Soome omadest mööda tänavu juulis, kui Eestis hakati maksma suurte perede toetust. Nüüd saab kolme lapsega Eestis 500 ja nelja lapsega 600 eurot kuus. Need summad on üle saja euro suuremad kui Soomes. Ühe ja kahe lapse puhul on Soome toetused suuremad.

Vanemapuhkusel olles makstakse Eestis vanematele sada protsenti eelmise aasta palgast ja vanemapuhkuse pikkus on 18 kuud – seda on kaks korda enam kui Soomes. Ööpiku jaoks pole mõeldav, et ta peaks 9-kuuse lapse lasteaeda panema.

Ajal, mil Soomes lapsetoetusi kärbitakse, pannakse Eestis neid juurde. Toetused on aga inimestel elukoha valiku puhul olulised, rääkis Eesti ja Soome vahel inimeste liikumist uurinud Tartu ülikooli teadlane Pihla Siim.

Ainult toetuste pärast Ööpikute pere Soomest tagasi Eestisse ei koli. Tähtsad on ka Eestisse jäänud tuttavad ja sugulased. Eestis on võimalik vajadusel lapsi kellegi hoolde jätta. Soomes pole aga kedagi, kellega isegi kohvikus käia.

Sel ajal, kui Ööpikud elasid Soomes, kärbiti Eestis väikse ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust. Eesmärk on see, et Ööpiku-taolised töökad ja tublid inimesed Eestisse elama jääksid.

Näiteks 600-eurose palga puhul jääb järgmisest aastast inimstele igas kuus 66 eurot rohkem kätte. See on oluline just väiksepalgalistele, kes on olnud põhilised Eestist lahkujad.

Eesti rahvaarv on täna 1,3 miljonit, mida on 250 000 võrra vähem kui Eesti iseseisvudes 1991. aastal.

Eesti erakonnad on üksmeelselt otsustanud, et elanikkkonna vähenemisele tuleb panna piir. Praegu ongi toimumas muutus, kuna rahvaarv on kahel viimasel aastal pööranud kasvule esimest korda viimase 25 aasta jooksul. Üks põhjustest on Ööpiku-taolised tagasitulijad.

See on ka põhjus, miks lapsetoetuste tõstmist keegi Eestis ei vaidlusta. Teine lugu on aga maksureformiga. Seni on Eesti saanud kiita ühtlase tulumaksumäära pärast, nüüd aga hakatakse sisse viima erisusi. Aga isegi pärast muutusi ei sarnane Eesti maksusüsteem Põhjamaadega, sest üle 20 protsendi kellegi maksumäär ei tõuse.

(Visited 1 497 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid