Helsingis elav naine on toonud Eestist salaja Soome sadu koeri

Helsingis Östersundomis elav naine on toonud paari aasta jooksul Eestist ja mujalt Baltimaadest salakaubana Soome ligi 400 segaverelist koerakutsikat ning müünud neid veebikuulutuste kaudu.

Pettused, salakaubavedu ja loomakaitse-alased kuriteod pandi toime aastatel 2014-2016. Neile on tulnud hiljem lisa. Sellise info jälile jõudsid politsei teatel Helsingi politseijaoskond ja Lõuna-Soome halduspiirkonna loomaarst.

Koeri on müüdud veebikuulutuste kaudu mitmesaja euro eest ning majanduslikku kasu on saadud sadades tuhandetes eurodes.

Müüja on ostjatele väitnud, et tegemist on Soomest pärit või ametlikult maale toodud kutsikatega, kes on vaktsineeritud ja kiibistatud. Ta on esitanud muu hulgas koerte kohta ELi passi ja muud ametlikena paistvad Eesti päritolu dokumendid. Tegelikult toodi koerad maale ebaseaduslikult ja paljudel koertel on olnud parvoviirus, mistõttu on koerad surnud vahetult pärast nende müümist, rääkis Helsingi politseijaoskonna kriminaalkomissar Hannu Kortelainen.

Lisaks on kutsikad väidetavalt olnud jackrusselli või kääbustaksi järglased, kuid hiljem on selgunud, et see ei vasta tõele. Müüja ei teadnud isegi kõikide koerte vanemaid ega seda, mis oludest on koerad tulnud.

Politsei tuletab meelde, et koertevabrikutest pärit või välismaalt toodud koertega on seotud suured riskid. Kuigi koer võib ostuhetkel näida terve, võib ta kanda erinevaid haigusi nagu marutaud või ehhinokokkoos (põistangtõbi), mis võivad olla inimesele eluohtlikud.

Näiteks ehhinokokkoos ei põhjusta koertele vaevusi, mistõttu pole aru saada, kui koer seda kannab. Inimesel avalduvad vaevused alles mõne aasta pärast ja neid on raske ravida. Välismaalt toodud koertel võib olla selliseid haigusi, mida soome koertel ei ole ja mis kujutavad suurt riski nii koertele kui inimesele, hoiatab Lõuna-Soome halduspiirkonna loomaarst Sari Haikka.

 

Politsei ja loomaarst on mures koertevabrikute ja salakaubaveo osatähtsuse suurenemise pärast. Paljud koera ostu planeerivad inimesed ei selgita eelnevalt välja asjaolusid ning soodustavad sellega ebaseaduslikku ja loomade olukorda kahjustavat tegevust.

Inimesed avastavad koertevabriku alles siis, kui koer haigestub ja sureb. Mõned inimesed arvavad, et teevad heateo, kui „päästavad” koera sellistest oludest, aga ei arvesta sellega, et selline tegevus ainult soodustab koertevabrikute edasist tegevust. Tulemuseks on palju kubust ja muret, räägib Kortelainen.

Probleemi ei lahenda ka koerte toomine Soome. Kui on soovi aidata, peaks seda tegema asukohariigis, sõnab Haikka.

Makse sularahas ning see, et koera saab kohe kaasa näitavad, et tegemist võib olla koertevabrikuga, kus loomade tingimused on tavaliselt halvad. Kui on soovi osta koer välismaalt, tuleks paluda eelnevalt pilti koera passist ning selgitada välja, et koera toomine on ametlikult vormistatud. Ametlikul toojal peab olema ette näidata TRACES-i tervisetunnistus, Evira kehtiv registreerimisteade ning looma transpordi luba. Kui neid pabereid pole, siis tuleks teatada ebaseaduslikust tegevusest valveveterinaararstile. Lisaks tuleks müüjaga sõlmida ostu-müügi leping.

 

Paljud inimesed tahavad omale kiiresti odavat koera, mida Soomest ei saa. Soomeski on koertevabrikuid, aga ei müüda väikseid segaverelisi koeri. Tõukoerad maksavad Soomes keskmiselt 1000-2000 eurot. Tunnustatud kasvatajad küsivad, millisesse peresse koer läheb ja tahavad tutvuda perega enne koera loovutamist. Lisaks saab tavaliselt näha koerte ema.

Kuigi välismaalt toodud odava koera soetamise lihtsus ja odavus on meelitavad, tuleks võtta arvesse, et odava koera soetamine võib minna ostjale kalliks maksma. Tavaliselt ei saada müüjat hiljem kätte ega panna teda vastutama, mistõttu peab ostja ise maksma ebaseadusliku koera läbivaatuse, mis on 200-400 eurot, samuti ussiravi, vaktsineerimise ja kiibistamise eest, sõnab Haikka.

 

(Visited 149 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid