Punaarmee kasutas Soome vastu põtru, kes tundsid ära soome keele

Punaarmee salarelv Soome vastu nii talvesõjas kui teises ilmasõjas olid põdrad, keda kasutati sõjategevuses hobuste asemel.

Põdrad kasvatati üles salajases loomaaias nr 3, neid oli kokku üle 1500, nad tundsid ära soome keele ja neid kasutati sõjategevuses Soome vastu, vahendab Iltalehti.

Sõjahirvede kohta on üleval info Soome piiri lähedal Venemaal Karjalas möödunud aastal avatud Huuhkanmäe sõjaajaloo muuseumis. Muuseum on rajatud kaljukoopasse, mida sõja ajal kasutasid Soome sõjaväelased.

Põtrade kasutamisele sõjategevuses pani aluse kuulus nõukogude loomaarst Peter Manteifel. Tema juhiste järgi koolitati põtru sünnist saati sõjategevuseks ning taluma püssipauke.

Põtradel olid sõjategevuses mitmed eelised võrreldes hobustega – nad suutsid paremini liikuda rasketes oludes, näiteks sügavas lumes, kanda seejuures rasket koormat ning neid oli metsas lihtsam toita. Lisaks ei äratanud põdra jalajäljed vaenlase tähelepanu.

Põtru hakati juba maast madalast inimestega harjutama ning nende koolitamine õnnestus suurepäraselt. Põdrad suutsid isegi täita käsklusi. Ühtlasi õpetati põtru vahet tegema soome ja vene keelel. Põdrad osutusid väga nutikateks ning suutsid soome keele ära tunda juba kilomeetri kauguselt. Väidetavalt saavutas Punaarmee talvesõja algul edu just tänu põtradele. Soome jahimehed olla pärast sõda kohanud metsas kummaliselt käituvaid põtru. Põdrad ei kartnud püssipauke ja ründasid agressiivselt jahimehi, kui kuulsid soome keelt.

Kuigi põtradel oli hobuste ees mitmeid eeliseid, ei hakatud neid ometi sõjategevuses kasutama, kuna neil oli üks puudus: nad ei suutnud liikuda suures karjas nagu hobused. Seetõttu 1939. aastal talvesõjas põtru küll katseliselt kasutati, aga nende edasisest arendamisest sõjategevuseks loobuti. Nõukogude liidri Jossif Stalini ettekujutus suurest põdra-armeest jäi unistuseks.

Pärast talvesõda saadeti osa põtru Valgevenesse rindele Saksamaa vastu, aga enamus neist jäigi loomaaeda. Hiljem tabas Leningradi lähedal asunud loomaaeda üks sakslaste pomm ja see põles maani maha. Osa põtradest põgenes pärast seda metsa ja põtru enam sõjategevuses ei kasutatud.

Neuvostoliitto koulutti satoja sotahirviä Suomea vastaan – osasivat tunnistaa suomen kielen

Hirvenvasoja totutettiin ihmisseuraan jo hyvin varhain ja heitä koulutettiin olemaan reagoimatta laukausten ääniin.

(Visited 134 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid