Tahad rohkem seksi? Seksuaalterapeudid annavad nõu

Viimase aja uudiste kohaselt seksitakse Soomes üha vähem. Põhjuseid on mitmeid: üks neist on nutitelefonide pealetung, mis tõmbab tähelepanu läheduselt ja puudutustelt eemale. Paljude jaoks on probleemiks ühise aja puudumine. Lisaks on paaridel erinevad seksieelistused.

Seksuaalterapeut Elina Tanskaneni jaoks on paaride erinevad soovid vastuvõttudel igapäevane teema, vahendab Helsingin Sanomat. Tanskaneni väitel on see ka loomulik: nii nagu tahame eri moodi süüa sushit või sõita puhkama Pärnusse, nii tahame ka seksida eri moel.

Teine seksuaalterapeut Sari Mäki märgib, et soovimatust seksida kardetakse ja sellega seondub palju süütunnet. Tavaliselt sisaldab suhte algus palju seksi ja paljud ehmuvad ära, kui seksisoov väheneb. Tegelikult on see üsna normaalne.

Tanskaneni väitel on soov seksida väga individuaalne. Seksisoovi puudumine muutub probleemiks siis, kui inimesel endal tekib vajadus olukorda muuta. Samas on tähtis meeles pidada seda, et inimese enda soovides pole midagi imelikku. Pole olemas sellist seksi kogust, mis on piisav või kui palju seda peaks tahtma.

Seksiga seotud ideaalid on sageli seotud ümbritseva keskkonnaga: on tavaks seksida võimalikult palju ja võimalikult sageli. Samas on palju inimesi, kes rahulduvad ka vähese seksiga. Seksikordadest tähtsam on selle kvaliteet. Kas see on rahuldust pakkuv, hea ja nauditav? Tanskaneni väitel on karm öelda, aga sageli on kergem saavutada rohkem kui paremini.

Kui tahate oma seksialu parandada, siis tasub meelde jätta seksuaalterapeutide 5 nõuannet:

1. Iga soov ei teki iseenesest

Elina Tanskaneni väitel on seksisoove kahesuguseid. Laialt levinud arusaama kohaselt tähendab seksisoov spontaanset erutust, mis süttib nagu välk selgest taevast.  Sellist soovi võrreldakse loomaliku kiimaga, mis võtab silme eest mustaks.

Ent samas on väga tavaline, et soov ei teki iseenesest. Lisaks spontaansele erutusele kogevad inimesed responsiivset soovi, mis tekib reaktsioonina erootilistele olukordadele. Suhte algul, kui kõik on uus, esineb rohkem spontaanset soovi. Suhte edenedes aga kogetakse rohkem responsiivset soovi.

Responsiivse soovi puhul muutuvad tähtsaks vastastikune lähedus ja silitused. Tanskaneni väitel peaks responsiivsest soovist rohkem rääkima, kuna 30% naistest ja 5% meestest kogeb rohkem just seda.

2. Lähedus ja kaugus on ühtviisi tähtsad

Seksuaalterapeut Henriikka Sundelli väitel on soovi tekitamiseks sageli vaja kasutada meetodeid, mis pole ise seksiga seotud. Näiteks üks asi, mis võib tungi esile kutsuda, on see, kui suhtes on piisaval määral lähedust, aga ka võimalust üksi olla. Siin on tähtsal kohal harrastused ja kired, mis muudavad partneri erutavaks.

Liiga tihedalt koos olemine ja hingamisruumi puudumine võivad hakata seksisoovi pärssima. Samamoodi mõjub liigne eraldatus, seda nii füüsiliselt kui tunnete tasandil. Tähtis on tasakaal: suhtes on vaja piisaval määral nii omaette olemist kui lähedust.

Sari Mäki rõhutab läheduse ja puudutuste tähtsust: tavaliselt kaovad need koos seksisooviga. Läheduse ja puudutustega tekitatakse partnerite vahel valmisoleku tunnet. Kui suhtes tunnetatakse soovimatust, siis tavaliselt välditakse ka lähedust ja puudutusi, sest need viivad lõpuks seksini.

3. Loobu keskendumisest suguühtele

Seks on kõigi kolme seksuaalterapeudi meelest liiga palju seotud suguühtega. Kui tahta muuta seksi nauditavamaks ja seda rohkem saada, siis tuleks vanadest mõttemallidest loobuda.

Paljude paaride jaoks on seks üksluine: see algab suudlemisega, mis viib käega erutamise ja suguühteni.

Vaatenurka võiks laiendada. Näiteks alustada keskelt ja teha suuga kõike seda, mida tavaliselt tehakse kätega, pakub Sundell.

Üks võimalus soovi suurendamiseks võiks Mäki arvates olla kuu aja pikkune seksipaus. Suhtes võiks kokku leppida, et selle kuu aja jooksul rahuldatakse teineteist kõikvõimalikul muul moel peale suguühte. Näiteks võib õppida teineteise keha tundma muul moel. Erogeenseid punkte on mujalgi kui jalgade vahel.

Sundelli arvates võiks seksielus olla rohkem lapsemeelset uudishimu ja mängu. Uue proovimisel pole tähtis mitte õnnestumine, vaid see, et õpitakse tundma teineteise keha ja eelistusi.

Seks on täiskasvanute jaoks parim mäng. Tasub mõelda, kas seksist on kujunenud tõsine, tulemusele orienteeritud ettevõtmine. Või tuleks partneri käest hoopis küsida, kas tahad minuga mängida? Proovime, mis tunne on ja mis juhtub.

Samas ei tohiks uusi asju proovida vaid proovimise pärast. Vanadel ja läbi proovitud rutiinidel on samuti oma tähtis roll. Nii nagu pitsa maitseb alati hästi, on ka seksiga, et võib proovida midagi uut, aga ei saa jätta kõrvale vanu läbiproovitud asju pelgalt seetõttu, et nad on vanad ja läbiproovitud.

4. Õpi seksist rääkima

Tähtsat rolli uue proovimisel ja naudingute kogemisel mängib oskus rääkida oma soovidest ja eelistustest oma partnerile.

Ilma hea koostööta ei ole head seksi, tõdeb Sari Mäki.

Rääkimine on enamasti küllaltki raske. Seksuaalsus on Henriikka Sundelli sõnul nii hell valdkond, hirm tõrjutuse ees võib takistada suu lahti tegemist. On tähtis, et kui üks pool oma soovidest räägib, siis teine kuulab rahulikult ära isegi siis, kui talle see ei meeldi. Kõige hullem on teise üle naermine ja alavääristamine.

Tanskaneni nõuanne on alustada rääkimist seksist rääkimisest. Aitab juba sellest, kui rääkida, miks seksist rääkimine on hii hirmutav. Selle taga on tavaliselt valed ettekujutused. On tunne, et seksist rääkimine kõigutab paati.

Sundell ja Mäki soovitada alustada rääkimist sellest, mis partneri puudutuste juures eriti meeldib. Alustada ei tohiks süüdistamise või süütundega, vaid rääkida sellest, mida teine teeb hästi. Alati võib teisele öelda, et koos on hea olla.

Mäki vihjab, et teisele võib ka kirjutada. Või pidada päevikut ja panna kirjad asjad, millest rääkida ei julge.

Pikaaegsetes suhetes on pooled sageli seksist rääkimisest üldse loobunud. Kui selline olukord on kestnud aastaid, võib abi olla suhte- või seksuaalterapeudi poole pöördumisest. Kui kümme aastat pole räägitud, siis on alustamine raske, aga sellest saab üle, kui keegi kõrvaline isik kuulab ja juhib vestlust, räägib Mäki.

5. Räägi ka neist asjadest, millest ei taha

Elina Tanskaneni arvates on veel olulisem kui headest asjadest rääkimine võtta üles need teemad, mis ei tundu nii head ja takistavad seksist rääkimist. Ta kasutab seksisoovi kirjeldades mudelit, mille järgi seksisoovi suurendavad tegurid annavad gaasi ja seda takistavad tegurid tõmbavad pidurit. Pidurid ongi need asjad, mis soovi tagasi hoiavad. Need on näiteks stress, haigused, hirm ebaõnnestumise ees ja oma keha häbenemine. Inimesel on kahesuguseid pidureid, nagu jalg- ja käsipidurid.

Kui inimesel on pidurid põhjas, siis ei liigu auto kuhugi. Seetõttu on vajalik tegeleda asjadega, mis takistavad autoga sõitmist sinna, kuhu tahetakse, selgitab Tanskanen.

Eri nippe ja nõkse seksielu parandamiseks on veel, aga neist pole suuremat kasu, kui takistavad stress või probleemid paarisuhtes. Kui seksist pole kaua räägitud, soovitab Tanskanen partneriga asjadest rääkimine jagada mitme korra peale, et vältida kõigi asjade korraga käsitlemist. Juttu tasub teha järk-järgult.

Sundell soovitab samuti seksi teemal pidevalt rääkida, sest nii enda kui partneri eelistused aja jooksul muutuvad. Pika paarisuhte programmi tuleb aeg-ajalt uuendada, partnerilt aeg-ajalt üle küsides, mis talle meeldib ja mis teda erutab.

Haluatko elämääsi lisää seksiä? Kolme seksuaali­terapeuttia kertoo tärkeimmät vinkkinsä

Suomalaisten on uutisoitu harrastavan yhä vähemmän seksiä. Syitä on monia: Esimerkiksi älypuhelimia syytetään siitä, että ne vievät aikaa läheisyydeltä ja kosketukselta. Yhteisen ajan puute on monelle ongelma. Lisäksi parien seksihalut eroavat hyvin usein toisistaan. Seksuaaliterapeutti Elina Tanskasen vastaanotolla pariskuntien eriparinen seksuaalinen halukkuus on päivittäinen teema. “Se on hyvin tavallista.

(Visited 408 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid